Mine sisu juurde

Kasutaja arutelu:Gperens/Tume elurikkus

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Artikkel on põnev ning kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Mõõdukalt on kasutatud ka siselinke. Autor on kasutanud ka ilusaid pilte, mis illustreerivad teemat hästi. Lisaks on kirjeldatud põhjalikult ka teema seost Eestiga.

Allikatena on kasutatud vaid kahte teost, võib-olla võiks allikaid pisut rohkem olla.

Entsüklopeedilise teksti kohta on kasutatud palju meie-vormi ja subjektiivsust väljendavaid sõnu, mida peaks vältima. Vt allpool olevaid kommentaare.

Mõned märkused ja kommentaarid:

Sisukorras punkt 2.1 Meetodid taha koolinit pole vaja

Sisukorras punkt 3.1 Koosluse täielikkus Eesti näitel

Ülevaate lõigus võiks mõned muudatused teha (pisut entsüklopeedilisemaks): Kannab ju ka sobiva liigi puudumine sama palju infot kui liigi olemasolu -> Ka sobiva liigi puudumine kannab sama palju infot kui liigi olemasolu; Tumedat elurikkust ei ole otseselt vaatlusega võimalik määrata, kuid on võimalik määrata selle hulka -> Tumedat elurikkust ei ole vaatlusega otseselt võimalik määrata, kuid on võimalik määrata selle hulka; Analoogia on siin tumeainega – ainega, mida me ei saa näha ega aparaatidega mõõta, aga mida saab hinnata gravitatsiooni abil -> Analoogia on siin tumeainega – ainega, mida ei saa näha ega aparaatidega mõõta, aga mida saab hinnata gravitatsiooni abil

selle abil saame mõista -> selle abil saab mõista

juhuse läbi -> juhuse tõttu

Ka on osad taimeliigid võinud teisi, saabunuid, välja tõrjuda või on nappinud neid abistavaid organisme nagu tolmeldavad putukad ja toitaineid vahendavad mükoriisaseened -> Ka on osad taimeliigid võinud teisi, uusi liike, välja tõrjuda või on nappinud neid abistavaid organisme, nagu tolmeldavad putukad ja toitaineid vahendavad mükoriisaseened. Pahatihti, sootuks on entsüklopeedilise teksti jaoks subjektiivsed sõnad, võiks ära jätta

Tumeda elurikkuse leidmiseks peame teadma -> Tumeda elurikkuse leidmiseks on vaja teada

Vt üle ka teised meie-vormid ja püüa neist loobuda, nt Näiteks võime oma taimekoosluste liigifondide määratlemiseks … -> Näiteks saab taimekoosluste liigifondide määratlemiseks …; Ökoloogilise valiku jaoks peame teadma liikide elupaigaeelistusi. -> Ökoloogilise valiku jaoks on vaja teada liikide elupaigaeelistusi.

ilmselt võiksid meie kooslused paljudele liikidele ka sobida -> kas juttu on Eesti kooslustest?

Tumedat elurikkust on võimalik määrata ka kunstlikult külvates erinevate taimeliikide seemneid loodusesse -> Tumedat elurikkust on võimalik määrata ka kunstlikult, külvates erinevate taimeliikide seemneid loodusesse

idanemise juhuslikus -> idanemise juhuslikkus

Eksperimentaalne meetod omab küll ahvatlevat potentsiaali aga selle praktilised kitsaskohad võivad varjutada selle eelised.[2]

Analoogia võib tuua inimühiskonnast, kus rikka või vaesena tunneme me end vaid mingis taustsüsteemis. -> ei saa lausest aru

Nii on näiteks puude liigirikkus samas kliimavöötmes Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ning Euroopas väga erinev. -> Nii on näiteks puude liigirikkus samas kliimavöötmes – Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ning Euroopas – väga erinev.

Samas globaalne kaart tumeda elurikkuse ja vaadeldud elurikkuse suhtega näitab, et mitmed piirkonnad väljaspool troopikat võivad olla omas kontekstis palju täielikumad kui ekvatoriaalsed elurikkuse tsentrumid. -> Samas näitab globaalne kaart tumeda elurikkuse ja vaadeldud elurikkuse suhtega, et mitmed piirkonnad väljaspool troopikat võivad olla omas kontekstis palju täielikumad kui ekvatoriaalsed elurikkuse tsentrumid.

Mitmed piirkonnad -> mitu piirkonda

10 cm × 10 cm -> 10 cm×10 cm 20 cm × 20 cm -> 20 cm×20 cm

millel eriomane ilme ja elustik -> millel on eriomane ilme ja elustik

arvu võrdlus -> arvuvõrdlus

kliimavöötmes – Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ning Euroopas – väga erinev (mõttekriipsud ja tühikud)


liikide hulk, mis võiksid uurimisalale levida ja seal sobiva elupaika leida -> liikide hulk, mis võib uurimisalale levida ja seal sobiva elupaiga leida.

aga Tuhu rabas liike kümmekond -> Tuhu rabas on liike aga kümmekond

mis on reeper?

Me võime üksnes rõõmu tunda – ei sobi samuti entsüklopeedilisse teksti

Llaanemets (arutelu) 10. oktoober 2014, kell 18:48 (EEST)[vasta]


Kas siin on kontrollitud, et allika tekst on ümber sõnastatud? --Epp 12. oktoober 2014, kell 13:27 (EEST)[vasta]


Tumeainet on universumis rohkemgi, kui nähtavat ainet -> Tumeainet on universumis rohkemgi kui nähtavat ainet

Ka tume elurikkus on olemas pea igal ökosüsteemil – ikka on mingi osa liigifondist puudu -> Ka tume elurikkus on olemas pea igal ökosüsteemil – mingi osa on ikka liigifondist puudu.

Ökoloogilise valiku jaoks peame teadma liikide elupaigaeelistusi. -> Ökoloogilise valiku jaoks on vaja teada liikide elupaigaeelistusi.

Samas näitab globaalne kaart tumeda elurikkuse ja vaadeldud elurikkuse suhtega, et mitu piirkonnad väljaspool troopikat võivad olla omas kontekstis palju täielikumad, kui ekvatoriaalsed elurikkuse tsentrumid.[1] -> Samas näitab globaalne kaart tumeda elurikkuse ja vaadeldud elurikkuse suhtega, et mitu piirkonda väljaspool troopikat võib olla omas kontekstis palju täielikum kui ekvatoriaalne elurikkuse tsentrum. (kas on see õige lause mõte?)

Llaanemets (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 18:28 (EEST)[vasta]

Veel kommentaare:

Punkt 3 Koosluse täielikuse hindamine -> Koosluse täielikkuse hindamine

sootuks vältida

leheküljed 102-107 -> arvude vahele mõttekriips panna

inglise keeles Dark diversity -> inglise keeles dark diversity ; esimese lõigu järelt ka viide puudu

vt üle tühikud ja viited (osade lausete/lõikude ja viiteelemendi vahel tühik, osadel mitte; pigem ilma tühikuta)

kuigi leiduks ka seal ökoloogiliste tingimuste poolest sarnaseid elupaiku -> kuigi ka seal leiduks ökoloogiliste tingimuste poolest sarnaseid elupaiku

osas - Ellenbergi väärtused. -> osas – Ellenbergi väärtused

Seega loetakse neid kooslusi täielikumateks, kus tumeda elurikkuse osakaal kogu elurikkusest on väiksem -> Seega peetakse täielikumateks selliseid kooslusi, kus tumeda elurikkuse osakaal kogu elurikkusest on väiksem.

kliimavöötmes - Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ning Euroopas -väga erinev -> kliimavöötmes – Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ning Euroopas – väga erinev

Aasia jäi suurematest mandrijäätumistest sootuks puutumata. Seetõttu ei saa erinevate maailmajagude metsade liigirikkust otse võrrelda, kuid teades tumeda elurikkuse osakaalu, saab võrrelda metsade elurikkust neis piirkondades omavahel suhtelises skaalas, näiteks leides liigirikkaimad metsad nii Euroopas kui Aasias -> Aasia jäi suurematest mandrijäätumistest sootuks puutumata. Seetõttu ei saa erinevate maailmajagude metsade liigirikkust otse võrrelda, kuid teades tumeda elurikkuse osakaalu, saab võrrelda metsade elurikkust neis piirkondades omavahel suhtelises skaalas, leides liigirikkaimad metsad nii Euroopas kui Aasias

on botaanikud määranud -> on botaanikud leidnud/avastanud

Et hinnata riske on vajalik teada võimalikke oht -> Et hinnata riske, on vajalik teada võimalikke ohte


Seega võib tumedat elurikkust pidada ka teatavaks puhvriks, kui osasid liigifondis olevaid liike enam kasvamas ei näe, ei tähenda veel et liigid oleksid täielikult kadunud. Siiski, kui liik on kadunud kõikidest elupaikadest kogu ümbruskonnas, loetakse ta kadunuks ka tumedast elurikkusest -> Seega võib tumedat elurikkust pidada ka teatavaks puhvriks – kui osasid liigifondis olevaid liike enam kasvamas ei näe, ei tähenda see veel, et liigid oleksid täielikult kadunud. Siiski, kui liik on kadunud kõikidest elupaikadest kogu ümbruskonnas, loetakse ta kadunuks ka tumedast elurikkusest.

Siis on võimalik valmistuda just nende ebasoovitavate liikide tõrjeks, kes võivad tulla, samas ei kasuta mürke rohkem kui hädapärast tarvis -> Siis on võimalik tõrjuda ebasobivaid liike, kuid samas ei kasutata mürke rohkem kui vajalik.

Et hinnata riske on vajalik teada võimalikke ohte – kui suur on haigusetekitajaid tume elurikkus -> Et hinnata riske, on vajalik teada võimalikke ohte – kui suur on haigusetekitajaid tumedas elurikkuses

Llaanemets (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 17:53 (EET)[vasta]