Kasutaja arutelu:Fraktaal/Mitokondriaalne hingamisahel
Tänan töö esitamise eest! Ei tea nüüd, kas oled ehk õppinud ka juba teiste kommentaaridest, aga see on tõesti hea töö! Artikli puhul on läbivalt võimalik aru saada, millest artikkel parasjagu räägib ja miks ta seda teeb. Protsesside kirjeldused on mõistetavad ja isegi ette joonistatud eestikeelsete piltidega. Lingitud on läbimõeldud kohtadesse (nt Rieske valk) ja isegi numbrid ja märgid paiknevad valemites mõistlikes kohtades. Keeleliselt on tekst samuti äärmiselt kvaliteetne, ilma eriliste vigadeta ja tundub, et teema keerukusega arvestades on moodustatud tõesti võimalikult lihtsaid lauseid. Kohati võib küll minu arusaamine ehk jääda keerulise teema puhul vajaliku terminoloogilise rikkuse varju, aga on näha, et ka sellel suunal on väga tänuväärselt ja tulemuslikult tegutsetud(nt afiinsus). Püüan mõningaid nõuandeid siiski pakkuda.
Kopeerin ka üldised nõuanded, mis teistele andsin:
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Toon siis välja mõned kohad tekstist, mis paistsid silma.
Kohe alguses jääb veidi läbipaistmatuks fosforüülumise ja fosforüleerumise suhe, mis ei ole küll Sinu viga, aga mille puhul võib ehk lugejat kaasa aidata. Vikipeedia suunab fosforüleerumise lehelt fosforüülumise lehele, mis võib olla viga. Sinu jutust jääb mulle mulje, et esimene on teise protsessi osa?
Kui hingamisahelas on elektronide doonoriteks NADH ja FADH2 ning aktseptoriks veeks konverteeritav molekulaarne hapnik, siis taimedes toimib ka fotosünteetiline elektrontransportahel, mille käigus toodetakse hoopis vee molekulidest hapniku molekule. - Siin oleks võimalik ehk lauseehitust veidi lihtsustada, üldiselt "kui, siis" lauseid ei ole entsüklopeedias hea kasutada. Üks võimalus oleks näiteks lause sisu paigutada mitmesse lausesse ja taimedest rääkida vormis. "Lisaks [MH-le] on taimedel ka fotosünteetiline ... ahel, mis .... - ehk annab midagi teha.
Kõikide elektrontransportahelate ühine omadus on, et nende töö tulemusena tekkiva prootongradiendi elektrokeemiline energia salvestatakse keemilise energiana ATP molekulidesse, mida saab siis kasutada erinevates metabolismiradades energeetiliselt mittesoodsate, aga vajalike reaktsioonide läbiviimiseks.
Seda lauset saaks ehk samuti lühendada ja poolitada. Ehk 1. ühine omadus, 2. ATP omadus.
mittesoodus - ehk "kulukas"?
Elektronikandjate oksüdeerumisel vabaneva energia toimel pumbatakse prootoneid mitokondri maatriksist intermembraansesse ruumi ning tekib prootongradient; ATP süntaas kasutab elektrokeemilise gradiendi energiat roteerumiseks (elektrokeemiline energia muundub mehaaniliseks), prootonid liiguvad tagasi mitokondri maatriksisse ning energia salvestub ATPsse keemilise energia kujul. - Samuti seda lauset ehk annaks jupitada. Semikoolon on veidi arusaamatu, mismoodi ta siis neid lauseid peaks siduma?
heeme - intuitiivselt ütleks "heemi", aga ei tea terminit.
koosneb ehituslikult - imeliku sõnadekogum - võib ehk lihtsalt "ehituslikult" ära jätta, aga mõtle ise, ehk saab lauset juba sinnamaani põhjalikumalt ümber teha.
+ paikne -> paikneb
liiguvad spontaanselt - on see kindlasti õige sõna?
Hapniku redutseerumisel vabaneb siiski rohkem energiat (hapnik on elektronegatiivsem ja elektronide suhtes afiinsem), sellepärast on aeroobne hingamine energeetiliselt kasulikum. - sõna "siiski" on siin üleliigne ja lause annaks ehk tervikuna veidi ümber kujundada. Siin jääb ka veidi lahtiseks, et millest ikkagi rohkem? Hapnik on siis selle jaoks evolutsiooniline ideaalmolekul? Selle nurga alt jääb teema ka ehk veidi lahti kirjutamata, et kui hapnik on energiarikkaim, aga samas ohtlikum, siis kuidas see tasakaal ikkagi toimib. Samas puudutab see nõnda juba aga hoopis teisi teadmisi ja artikleid.
(afiinsem - kui varem sobis vastuvõtlikum, siis ehk sobib siin ka)
Siinkohal, ka paar ettepanekut üldisele struktuurile. Sa alustad piiritledes artikli eukarüootide hingamisahela kirjeldusega. Pärast aga tood teksti alguses ja lõpus esile, et transportahelad on olemas ka prokarüootidel ja et hingamisahelad saavad olla ka mitte hapnikupõhised. See on hea ja oluline kontekst aga tuleks jälgida, et sedamoodi algul seatud piiridest välja ei läheks.
Suur osa viimasest lõigust räägib ka üsna huvitavast eraldi teemast, mis puudutab võimalikke tüsistusi. Selle võiks ehk ka eraldada oma alalõiguks, mis keskendubki probleemidele, mis võivad tekkida protsessi häirumisel.
Need ongi aga pigem nõuanded mõtlemiseks ning ka suurte muutusteta toimib see enamvähem. Aga vaata kuhu jõuad.
Kokkuvõtvalt on aga tekstiga tehtud väga head tööd ning selle lõplikuks vormistamiseks ei ole palju vaja. Anna teada, kui valmis!
PeeterT (arutelu) 1. detsember 2013, kell 18:56 (EET)
Siin on minu kommentaarid ja parandused eelnenud kommentaaride põhjal.
1. Fosforüülimine ja fosforüleerimine on sama tähendusega. Ei teagi, miks seda kaht moodi öeldakse. Segaduse vähendamiseks kirjutasin nüüd igale poole ühtmoodi. Üritasin esimeses lõigus selgitada, et oksüdatiivne fosforüülimine koosneb kahest osast ehk oksüdeerimistest ja fosforüülimisetest. Kas peaksin seda artiklis kuidagi lihtsamalt sõnastama?
Väga hea lahendus! Põhiline ongi, et ühe teksti sees igal pool sama oleks. Nüüd on hea.
2. Kui hingamisahelas on elektronide doonoriteks NADH ja FADH2 ning aktseptoriks veeks konverteeritav molekulaarne hapnik, siis taimedes toimib ka fotosünteetiline elektrontransportahel, mille käigus toodetakse hoopis vee molekulidest hapniku molekule. (Vana lause.)
Hingamisahelas on elektronide doonoriteks NADH ja FADH2 ning elektronide aktseptoriks on molekulaarne hapnik, mis vastuvõetud elektronide toimel veeks konverteeritakse. Taimedes toimib lisaks mitokondriaalsele hingamisahelale ka fotosünteetiline elektrontransportahel, mille töö tulemusena toodetakse hoopis vee molekulidest hapniku molekule.(Uus konstruktsioon.)
Kuidas tundub?
Suurepärane! Midagi sellist ma lootsingi.
3. Kõikide elektrontransportahelate ühine omadus on, et nende töö tulemusena tekkiva prootongradiendi elektrokeemiline energia salvestatakse keemilise energiana ATP molekulidesse, mida saab siis kasutada erinevates metabolismiradades energeetiliselt mittesoodsate, aga vajalike reaktsioonide läbiviimiseks. (Vana lause.)
Kõikide elektrontransportahelate ühine omadus on, et nende töö tulemusena tekkiva prootongradiendi elektrokeemiline energia salvestatakse keemilise energiana ATP molekulidesse. ATP energiat saab kasutada erinevates metabolismiradades energeetiliselt mittesoodsate ehk toimumiseks täiendavat energiat vajavate reaktsioonide läbiviimiseks. (Uus konstruktsioon.)
Jälle väga hea!
4. Elektronikandjate oksüdeerumisel vabaneva energia toimel pumbatakse prootoneid mitokondri maatriksist intermembraansesse ruumi ning tekib prootongradient; ATP süntaas kasutab elektrokeemilise gradiendi energiat roteerumiseks (elektrokeemiline energia muundub mehaaniliseks), prootonid liiguvad tagasi mitokondri maatriksisse ning energia salvestub ATPsse keemilise energia kujul. (Vana lause.) Elektronikandjate oksüdeerumisel vabaneva energia toimel pumbatakse prootoneid mitokondri maatriksist intermembraansesse ruumi ning tekib prootongradient. ATP süntaas kasutab gradiendi energiat roteerumiseks (elektrokeemiline energia muundub mehaaniliseks). ATP süntaasi vahendusel liiguvad prootonid tagasi mitokondri maatriksisse ning energia salvestub ATPsse keemilise energia kujul. (Uus konstruktsioon.)
Kas ehk intermembraansesse -> membraani(de)vahelisse ? Ma terminoloogiliselt ei tea, aga kui tähendus säilib, siis oleks nö 'eestijuurelisem' parem. Sulgudes olevat teksti saaks selgemaks kui lisada s.t. - see tähendab ja asetada tekst samasse käändesse (s.t. elektrokeemilise energia mehaaniliseks muundamiseks). Et siis on võimalikult kaitstud eri lugemisviiside vastu. Ülejäänud väga hea!
Intermembraanne on sama, mis membraanidevaheline, nii et vahetasin sõna ära. Sulgude sisu tegin teistsuguseks. Kas nii toimib ka? ATP süntaas kasutab gradiendi energiat roteerumiseks (s.t. gradiendi elektrokeemiline energia muundatakse ATP süntaasi poolt mehaaniliseks energiaks).
5. Heem on keemiline ühend (või pigem keemilise ühendi tüüp). Ma kirjutasin "heeme", sest ma tahtsin väljendada, et III kompleksis on kaks tsütokroomi, mis sisaldavad mitut heemi. Kui sinna kirjutada "heemi", siis jääb minu arvates pigem mulje, et on kaks erinevat heemi. Kas peaksin lause ehitust muutma?
See käib nüüd veidi üldpõhimõtete vastu lühidusel, aga ehk oleks parem:
III kompleks koosneb 22 subühikust ja sisaldab Rieske raud-väävel kobaraid (2Fe-2S) ning kahte erinevat tsütokroomi (tsütokroom b ja tsütokroom c1), mis sisaldavad heeme ja mille keskmes on raua aatomid.
Vanas versioonis: ja sisaldab Rieske raud-väävel kobaraid (2Fe-2S) ning kahte erinevat heeme sisaldavat tsütokroomi - on ehk 'sisaldama'-gi liialt korduv. Ümber võiks tõsta ehk seetõttu, et võõrale lugejale on see lause ehk liigagi faktirikas. Mu taju võib siinkohal olla aga veidi subjektiivne, et jätan otsustamisõiguse täielikult Sulle!
Võib-olla on see lause tõesti liiga tihedalt fakte täis, nii et tegin hoopis kaks lauset. III kompleks koosneb 22 subühikust ja sisaldab Rieske raud-väävel kobaraid (2Fe-2S) ning kahte erinevat tsütokroomi (tsütokroom b ja tsütokroom c1). Mõlemad tsütokroomid sisaldavad heeme, mille keskmes on raua aatomid.
6. ATP süntaas paikneb sarnaselt hingamisahela põhikompleksidega mitokondri sisemembraanil ning koosneb ehituslikult kahest peamisest üksusest: keerlev F1 üksus ja paikne F0 üksus. (Vana lause.) ATP süntaas asetseb koos hingamisahela nelja põhikompleksiga mitokondri sisemembraanil ning koosneb kahest peamisest allüksusest: keerlev F1 üksus ja paigalseisev F0 üksus. (Uus lause.)
Ahaa, nüüd saan paiksest aru. Jah, väga hea. Veidi küsimusi tekitab küll veel see "peamiselt" - kas see on siis et tavajuhtudel, või on seal veel mõned väiksemad allüksused. Kui allüksusi on ikka kaks, siis võiks ka selle "peamiselt" ära jätta.
Suures plaanis on seal jah kaks allüksust, aga neid need koosnevad omakorda väiksematest allüksustest, sellepärast kirjutasin "peamiselt". Aga ilma selle sõnata on lause tõesti vähem udune, nii et võtsin ära. Kui keegi kunagi ATP süntaasi kohta artikli kirjutab, siis seal kindlasti kirjutatakse ka väiksematest allüksustest.
7. Spontaanne liikumine ehk iseeneslik liikumine. Vähemalt õppejõud kasutavad sellist väljendit sarnastes kontekstides väga palju. Kas lause muutuks arusaadavamaks kui asendaksin sõna "spontaanselt" sõnaga "iseeneslikult"?
Ok, väga hariv, see sõna on vist tavakeeles rännates imelikke tähendusi juurde saanud. Äkki saad Sa jätta lause sisse "spontaanselt ehk iseeneslikult" - vikipeedias on see 'ehk' moodustis sagedasti tarvitatav ning aitab ka tihti välja.
Lisasin "ehk"-moodustise.
8. Kui hingamisahela elektronide lõppaktseptoriks on hapnik, on tegemist aeroobse hingamisega. Looduses esineb ka anaaeroobseid hingamisahelaid, kus hapnik on asendunud mõne teise molekuliga. Hapniku redutseerumisel vabaneb rohkem energiat kui teiste elektronide lõppaktseptorite redutseerumisel, sest hapnik on neist elektronegatiivsem ja elektronide suhtes vastuvõtlikum. Seega on aeroobne hingamine energeetiliselt kasulikum kui anaeroobne hingamine. (Kirjutasin terve lõigu ümber.)
Ok, sobib hästi! Ainus koht on veel, et see "on asendunud" tundub mulle viitavat ajalisele järjestusele (ehk evolutsioonilisele), kui see pole teada või kindel sobiks ehk ka "kus hapniku asemel on mõni teine molekul".
Tjah! Evolutsiooniliselt on vist pigem vastupidi, s.t. teised molekulid olid ahelas enne hapnikku. Muutsin vastavalt soovitusele.
9. Ma ei saanud täpselt aru. Kas mu praegune tekst on natuke teema piiridest välja läinud ja tahaks kohendamist? Või oli see pigem hoiatus?
Sa mõtled siin prokarüootide lauset? See on mõeldud rohkem üldiseks hoiatuseks ja tulevasteks tekstideks. Küll aga siin väike vastuolu on ka praegu. Et definitsiooni järgi esinevad hingamisahelad eukarüootsetes rakkudes. Aga siis on teksti algul juttu ka prokarüootsetest el.trans.ahelatest ja jääb veidi segaseks, kas tegu on teist tüüpi transportahelaga. Üks võimalus oleks prokarüoote mainida ka juhtlõigus (kui nähtus on sama). Ma pole aga kindel, kuidas see sisuliselt on, nii et ei oska väga täpselt nõu anda. Põhimõtteliselt töötab see ka praegu, aga ehk annab veidi kohendada.
Lisasin sissejuhatusse ühe lause. Erinevate elektronide doonorite ja aktseptoritega elektrontransportahelaid esineb looduses veel mitmeid ning neid leidub nii eukarüootsetes kui prokarüootsetes organismides.
10. Eraldasin kõrvalefektide teema eraldi pealkirjaga. Ümber kirjutama praegu ei hakanud.
Mulle tundub, et sai parem. Loodan, et see nüüd päris käsu peale ei olnud.
Loodan, et parandasin asju arusaadavamaks. Jään uusi soovitusi ootama!
Anni Lember (Anni Lember) 8. detsember 2013, kell 23:12 (EET)
Väga kaunis töö. Lisasin küsimuste alla paar märkust, millest üksikutega saaks veel tegeleda. Anna teada kui oled tööga rahul.
PeeterT (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:37 (EET)
Usaldan Sinu kui vikipeediaguru nõuandeid ja minu arvates on Sul küll väga asjakohased kommentaarid. Tegin niisiis veel mõned parandused. Üldiselt olen artikliga täitsa rahul, aga kui on veel mõni väike näpunäide, vaatan hea meelega veel üle.