Kasutaja arutelu:Estertee/Karbiidset päritolu süsinik

Lugesin artikli läbi. Sisult pole viga, aga õigekiri on halb.

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Nende hulka kuuluvad isikunimed, aastaarvud ja keemilised ained (sealhulgas kõik karbiidid tuleb esimesel kasutamisel linkida). Võtame ette sissejuhatuse: struktuur, süntees, temperatuur, rõhk, eripind, poor, publikatsioon, patent. Samamoodi kuni lõpuni jätkata. Linkida tuleb 1990. aastad, mitte 1990.

Karbiidset päritolu süsiniku tähistamiseks kasutatakse ingliskeelset lühendit. See ei ole hea. Kui on vaja lühendit, siis peaks see olema eestikeelne. Väljend "karbiidset päritolu süsinik" on ainsuses. Ka vastav lühend peaks järelikult tähistama ainsust. Aga esimeses lõigus algab üks lause: "CDC-de seas ..." Nii nagu sõnast "süsinik" ei kasutata mitmust "süsinikud" (sinul on küll esimeses lõigus mitmus, aga see on viga, tuleb ümber sõnastada), ei tohi ka kasutada mitmust "CDC-d".

Püüa vältida väljendit "ideaalne materjal". Tehnikas ei eksisteeri ideaalseid materjale, igaühel on puudused, kasvõi nullist erinev hind.

Sõna "erinev" on sageli liigne. Näiteks väljend "saab sünteesida mitmest erinevast karbiidist" – niigi selge, et kui juba mitmest, siis on nad erinevad, see sõna tuleb ära jätta. Võib ka öelda "mitmesugustest karbiididest". "On kasutatud erinevaid termineid" asemel saab öelda "on kasutatud mitut terminit". Üldse tuleb tavaliselt sõna "erinev" vältida, seda võib vaid siis kasutada, kui on vaja rõhutada, et ei ole ühesugused.

Sõna "mitmed" tuleb üldjuhul püüda asendada ainsusega. Näiteks "Sünteesiks saab kasutada mitmeid keemilisi reaktsioone" asemel tuleb öelda kas "mitut keemilist reaktsiooni" või "mitmesuguseid keemilisi reaktsioone" – vali ise, kumb paremini sobib.

Sõna "kloreerimine" on ebasoovitatav. Eerima-liide tuleb võimalusel asendada null-liitega, nii et kloorimine, fluorimine, joodimine, broomimine.

Keemilistel ainetel on parem anda lisaks valemile ka nimi. Lühiduse mõttes võib ainet küll edaspidi valemiga kirjutada, aga esimesel kasutamisel tuleb valemile lisaks anda ka nimi. Siin võib teha erandi siis, kui on pikk ainete loend, kus ükski aine eraldi võetuna väga tähtis ei ole, siis võib üksnes valemitega piirduda. Sinul on üks pikk loend, milles valemid on ingliskeelse tähestiku järgi rivis. Nad ju võivad tähestiku järgi olla, aga siis tuleks eelistada eestikeelset tähestikku.

Lähtekarbiid, poorisuurus ja poorijaotus peaksid ülema üks sõna.

Mõnikord on tekst liiga kantseliitlik. Näiteks "Seega on võimalik täiendav poorisuuruse muutmine varieerides temperatuuri" asemel saab öelda "Seega saab poorisuurust muuta temperatuuri muutmisega."

"Läbi viima" ei ole hea väljend. Seda tohib kasutada siis, kui mingi detail füüsiliselt mingist avast läbi viiakse.

"MPa-lid" ei tohi öelda. Megapaskalid tuleb välja kirjutada.

H2O-s on 2 alaindeks.

Kui arv antakse ühikuga, siis käib arvu ja ühiku vahel tühik. Nii et mitte 200°-1000°C, vaid 200–1000 °C.

Lõpus tulevad veel mingid alfa ja beeta sisse, aga pole selgitatud, mida need endast kujutavad.

"Enamuse" asemel tuleb siinkohas öelda "enamik".

Sõna "puhul" tohib kasutada üksnes pidulikul puhul. Siin tuleb see sõna paljudes kohtades asendada, näiteks "mitmete karbiidide puhul" asemel võib öelda "mitmel karbiidil".

Omastav sõnast "teemant" on "teemandi", mitte "teemanti". Taivo 19. oktoober 2012, kell 23:32 (EEST)[vasta]

Kasutaksin siiski sõna "kloreerimine" mitte "kloorimine", kuna ka minust targemad ja vanemad kasutavad kloreerimist oma tekstides ja ka õppematerjalides, pole sõna "kloorimine" antud teemade puhul kunagi kohanud...

Võtsin lahti õigekeelsussõnaraamatu. Otsisin "kloorima". Sõna on täitsa olemas. Siis otsisin sõna "kloreerima". Sõna ei olnud. Taivo 21. oktoober 2012, kell 18:46 (EEST)[vasta]

Lühend CDC - kas vikipeedias on inglisekeelsed lühendid täiesti keelatud ? karbiidset päritolu süsiniku kohta pole kasutusel eestikeelset lühendit, tekstides ja õppematerjalides kasutatakse ka lühendit CDC. kui see täiesti keelatud on, eks ma siis pean igalpool pikalt välja kirjutama, sest ma ei tahaks siinkohal ise mingit lühendit välja mõelda, kuna mõtekas oleks siiski kasutada üldkasutatavat lühendit..

Olgu siis pealegi CDC. Eks mõne aasta pärast, kui eestikeelne lühend on välja kujunenud, tuleb parandada. Taivo 21. oktoober 2012, kell 18:46 (EEST)[vasta]

Aga muidu üritasin parandusi teha nüüd. Mis veel, kuidas edasi ? Estertee (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 17:58 (EEST)[vasta]

Mu juhendaja ütles: "kloorimise ja fluorimise all mõistetakse üldiselt kloori ja floori lisamist ainele/materjalile. Kloreerimine ja fluoreerimine ei tähenda siin mitte kloori ja fluori lisamist vaid nendega töötlemist. See, et õigekeelsussõnaraamatus neid ei ole, näitab otseselt välja raamatu võimetust pidada sammu erialaste terminoloogiatega ning teadusringkondades väljakujunenud üleüldiste kokkulepetega. ehk siis kasuta sõna kloreerima"

Mida veel tegema peaksin oma artikliga? Estertee (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 10:47 (EEST)[vasta]

Esimeses lauses on vikipeedia stiiliks kirjutada (CDC, [[inglise keel]]es ...)

Mineraalne süsinik ja nanopoorne süsinik on niisiis CDC sünonüümid. (Vananenud, aga ikkagi.) Sellepärast pead pärast seda, kui artikli oma nimeruumist artiklite nimeruumi teisaldad, looma ümbersuunamised "Mineraalne süsinik" ja "Nanopoorne süsinik". Need on siis niisugused artiklid, mis koosnevad ühest reast: #REDIRECT [[Karbiidset päritolu süsinik]].

Mõnel pool on sul tekstis mitu tühja rida kõrvuti. Asenda need kõikjal ühekordsete tühjade ridadega.

Reaktsiooni produkti asemel tuleb öelda reaktsiooni saadus ja kõrvalprodukti asemel kõrvalsaadus. Saadus tuleb esimesel kasutamisel linkida.

Omadussõnu (binaarne, ternaarne, ökonoomne, kommertsiaalne) ei lingita. Võib-olla saaks linkida "binaarne karbiid" ja "ternaarne karbiid", aga ma pole kindel, kas sellel on mõtet. Ma ei tea nimelt, kas niisugusi artikleid on mõtet teha, ma loodan, et sa suudad seda ise otsustada. Sõnu "romboeedriline" ja "ortorombiline" ei tohiks ka nii jätta, aga siin tuleb kindlasti linkida "romboeedriline struktuur" ja "ortorombiline struktuur".

Link "fenomen" läheb valesse kohta. Mulle näib, et siin ei tule hakata linki parandama, vaid seda sõna ei olegi vaja linkida. Minu mäletamist mööda öeldi tera suuruse asemel terasuurus. Sõna "antud" tohib kasutada siis, kui keegi kellelegi midagi annab, nii et "antud fenomeni" asemel tuleb öelda näiteks "see fenomen".

Nanopulber tuleb linkida. "Nanoteemantit" asemel peab olema "nanoteemante". TEM-i peaks välja kirjutama (transmissioonelektronmikroskoop), eriti kuna seda vaid korra kasutatakse.

Vee-argooni segu asemel on parem öelda vee ja argooni segu. "Üheks oluliseks faktoriks" asemel saab öelda lihtsalt "oluline".

Enne koma ei käi tühikut. Vahemikke ei kirjutata sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga –. Fiibri link on untsus.

Aastaarvude linkimise osas ma väljendusin enne ebaselgelt. Väljend "1980. aastal" tuleb linkida [[1980]]. aastal või lihtsalt [[1980]], aga "1980. aastatel" tuleb linkida [[1980. aastad|1980. aastatel]].

"Li-ioon patarei" on valesti tõlgitud. Ingliskeelne battery on kahetähenduslik sõna: see võib märkida nii patareid kui akut. Seda vahet tuleb püüda teha. Siin on ikkagi "liitiumioonaku".

Peatükk "Vaata ka" on nende mõistete jaoks, mis kuuluvad kuidagi asja juurde, aga mida eelnevas tekstis ei mainita. Kontrolli, kas sul on seal tõesti sellised mõisted, mida eespool ei tarvitata. Peatükk "Vaata ka" peab olema tärnistatud loend (iga rea alguses tärn) ja loendielementide vahel ei käi tühja rida. Taivo 7. november 2012, kell 21:59 (EET)[vasta]

Viisin need parandused sisse. Peatüki "Vaata ka" kustutasin nüüd üldse, kuna tundus tõesti, et kõiki neid mõisteid oli juba eelnevas tekstis mingil määral mainitud. Aga küsin nüüd igaksjuhuks üle, kas sain ikka õigesti aru. Kui saan loa oma artikli päriselt vikipeediasse üles panna, kas siis peale seda pean tegema veel juurde kaks artiklit, vastavalt siis pealkirjadega "Mineraalne süsinik" ja "nanopoorne süsinik" ning nö sinna teksti osasse kirjutamagi ainult #REDIRECT [[Karbiidset päritolu süsinik]] ja siis on kõik korras ? Mis veel, kuidas edasi tegutseda ? Estertee (arutelu) 8. november 2012, kell 00:17 (EET)[vasta]

Titaankarbiidi valemit TiC_0,5 pole ma varem kohanud. Võib-olla on õigem Ti₂C?
sealhulgas ka -> sealhulgas
Samas peatükis lingiksin "metall", "aatom" ja "hape".
Nüüd märkasin, et oled kraadimärgina kasutanud ülaindeksina o-d. Eraldi kraadimärk ° on täitsa olemas (Alt-248). 120 °C juures käib tühik ° ees, mitte ° ja C vahel.
ÕS-i järgi on "säiluma" ebasoovitatav ja parem on öelda "säilima".
"Kokkuvarisemine" on üks sõna.
"Lisaaktiveerimine" on üks sõna ja ma kasutaksin siin ainsust, mitte mitmust.
Peatüki "Sünteesijärgne töötlus" esimeses lauses on sõna "töötlus" kaks korda.
"Kloorisisaldus" on üks sõna.
ka veel -> veel
järeltöötluse protsessidest -> järeltöötlusest
hetkel -> tänapäeval
süsiniknanotoru on üks sõna
kas "SiO gaas" on ränioksiid? Äkki on selle valem SiO₂?
Peatüki "Karbiidide termiline lagundamine" lõpus on mingi [1]. Sellega tuleb midagi ette võtta.

Ma ei saa aru, mis on madal ja kõrge H₂O-SiC suhe. Kas see tähendab, et vett on võrreldes ränikarbiidiga vastavalt vähe ja palju? See ei ole elementaarne, seda peaks lühidalt selgitama.

Mõnel pool (struktuuri ees ja viidete ees) on kahekordne tühi rida. Asenda ühekordse tühja reaga. Kohe artikli alguses on tühi rida, võta ära.

Nende vigade parandamise järel on artikkel valmis ja selle võib avaldada. Seejärel tuleb veel luua eespool mainitud kaks ümbersuunamist paralleelnimedele, misjärel võib töö arvestada. Taivo 15. november 2012, kell 18:03 (EET)[vasta]

Vead on parandatud, artikkel avaldatud ja need kaks ümbersuunamist ka tehtud. SiO gaas on ränimonoksiidi gaas, SiO₂ on ränidioksiid ehk need on kaks erinevat asja ning antud juhul oli mõeldud ränimonoksiidi. TiC_0,5 on jah pigem harva esinev, aga siiski täiesti olemas ning erineb jällegi Ti₂C-st. Estertee (arutelu) 15. november 2012, kell 22:08 (EET)[vasta]