Kasutaja arutelu:Asalumets/Glutamaat neurotransmitterina
Tänan õigeaegselt esitatud artikli eest! Maht on piisav ning tekstil on potentsiaali saada väga heal tasemel artikliks. Kommentaarid on allpool.
Kopeerin igaks juhuks üldinfo vikipeedias kajastatavate teemade kohta kursuse KKK-st.
*Mida peaksin tähele panema teema valikul?
Teema võiks olla seotud Sinu lõputöö teemaga. Vikipeedia on aga entsüklopeedia, seega peaks teema esitama üht mõistet, mitte näiteks uurimisprobleemi või väga kitsast nähtust, mille nimetuses on mitu mõistet. Enamasti on entsüklopeedia-artikli märksõnad lühikesed, ühe-kahesõnalised. Seega ei sobi nt “Escherichia coli ribosoomide biosüntees”, aga sobib “Biosüntees”. Vaata veidi Vikipeedias ringi, millise pealkirjaga artikleid on olemas. Vaata, millistel teemadel LOTE väljendusõpetuse tudengid eelmistel aastatel on kirjutanud.
Sinu teema on üsna spetsiifiline, aga kuna neurotransmitteri roll glutamaadil tundub tõesti tähtis võib seda vast lubada. Sinu ülesandeks jääb ka mõelda välja, kuidas selle võiks vikipeediasse sobitada.
Selleks tasub vaadata artikleid https://et.wikipedia.org/wiki/Glutamiinhape ja https://et.wikipedia.org/wiki/Neurotransmitter või otsida ise õige koht.
Kahjuks ei ole hetkel glutamaadist (glutamiinhape ei ole vist päris sama) veel artiklit kirjutatud nii, et ehk jõuad ise kirjutada paar sõna sissejuhatust glutamaadi kohta ja siis kasutada enda teksti selle järel. Samas on ka glutamiinhappel eraldatud pikk alapeatükk neurotransmitterile. Uuri ja mõtle.
Keele poolest on see üsna kvaliteetne tekst, mis sobiks hästi teadusartiklisse. Probleemid tekivad aga seepärast, et vikipeedia lugejalt ei saa oodata samasugust kompetentsi ja erialaterminoloogia valdamist. Teksti sisu tuleb tema jaoks teha võimalikult läbipaistvaks.
Teema on äärmiselt spetsiifiline ja just seetõttu jääb mulle kui tavalugejale mõni asi segaseks. Artikkel keskendub peamiselt keemilisele ja füsioloogilisele struktuurile. Kui võimalik, siis kasvõi juhtlõiku võiks veidi kirjutada sellest, et mis rolli glutamaat siiski ajus mängib. Saan aru, et ta on üldiselt vahendajaaine, mille kogust tuleb hoida korrapärasena, mida tuleb pideva energiasisendiga ülal hoida ning mille abil on võimalik juhtida ka aju signaale (et kui teatud piirkonnas on rohkem või vähem glutamaati). Lugejat huvitab kõige rohkem see, kuidas nö suur pilt kokku saab, ehk mis on siis glutamaadi täpne roll. Näiteks haigustega – mis täpselt häiritud saab olla. Mis piirides tema hulk varieerub või üritab regulatsioon seda just stabiilsena hoida.
Sünaptiline plastilisus jääb üsna müstiliseks ja teekond neurotransmitterist mäluni veelgi enam. Huvitav oleks lugeda isegi, et ega keegi ei tea, kuidas need seosed käivad.
Aga artikli eesmärk ilmselt ongi kirjeldada puhtalt baastasandit ning pole vaja oodata, mida artikkel ei luba. Hetkel tundub olevat moodustatud nii, et kõigepealt oli tekst ja siis pandi pealkirjad tekstile, mis juhtumisi olemas olid ilma, et eesmärgiks oleks katta mõnd valdkonda tervikuna. Proovi hetk mõelda, mis teksti ootaks kui teemast midagi ei tea ja tahaks üldiselt kõike glutamaadi rolli kohta neurotransmitterina teada.
Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega. Lõplik artikkel on Sinu koostada. Küll aga ootan enne artikli postitamist veidi parandusi ning püüet artiklit tavalugejale ligipääsetavamaks teha.
Glutamaat – boldi.
eellasaine – See on mõiste, mille tähendus on veidi ebaselge. Võiks viidata viki artiklile või paari sõnaga lahti seletada (kasvõi allpool).
Juhtlõigus võiks parandada sidusust.
Keemilistes sünapsides säilitatakse glutamaat vesiikulites. - Järsk üleminek asukohale. Sõnajärg nagu viitaks, et on teisi kohti, kus glutamaati säilitatakse ja neist on olnud või tuleb veel juttu. Võiks seega muuta?
Teistmoodi oleks: Glutamaat säilitatakse (ladustatakse?) keemilistes sünapsites paiknevates vesiikulites.
Närviimpulsid vallandavad glutamaadi vabanemise presünaptilisest rakust, mis seondudes glutamaadi retseptoritega postsünaptilise raku pinnal, aktiveerivad viimase. – Jälle järsk üleminek, nüüd on jutt juba füsioloogiast?
„vallandavad vabanemise?“ kas „mis“ viitab rakule või glutamaadile?
Kuna glutamaat on oluline sünaptilises plastilisuses, siis on see seotud kognitiivsete protsessidega nagu õppimine ja Mälumälu. – Tavalugejale see järelduskäik väga ladus ei tundu. Miks peaks sünaptiline plastilisus (ehk, mis see üldse on) olema kindlasti seotud kognitiivsete protsessidega.
Näiteks sünapsi pikaajaline erutuvus (long-term potentiation), üks plastilisuse vorme, leiab aset glutaminergilistes sünapsides, mis paiknevad suurajukoores, hipokampuses ning mitmes teises aju piirkonnas. – Jälle, ei ole arusaadav, miks pikaajaline erutuvus on üks plastilisuse vorme (plastilisus on ju muutumisvõime?) ning kuidas on nende asukoht seletuseks sellele, et neil on seos kognitiivsete protsessidega.
Glutamaat üksnes ei toimi virgatsainena ainult kahe vahetus läheduses paikneva neuroni vahel, vaid osaleb ka ekstrasünaptilises signaliseerimises. – Siin pole midagi kurta.
Kuigi ehk võiks vähendada retoorilist stiili. S.t. pole vaja „üksnes“. Piisab „Lisaks toimimisele [virgatsainena] kahe vahetus läheduses paikneva neuroni vahel, osaleb ka ekstrasünaptilises (sünapsivälises?) signaliseerimises.“
Loodan, et on mõistetav, et juhtlõigu ülesehitus jääb veidi segaseks. See, mida sellega tuleks ette võtta sõltub natuke sellest, kuhu artikkel lõpuks paigutada.
Glutamaat üksnes ei toimi virgatsainena ainult kahe vahetus läheduses paikneva neuroni vahel, vaid osaleb ka ekstrasünaptilises signaliseerimises.
Kuigi on juba 75 aastat teada, et glutamaadil on mõju kesknärvisüsteemile, siis alles aastast 1984 tunnustatakse seda kui virgatsainet. Algselt arvati, et glutamaadil on kesknärvisüsteemis metaboolne funktsioon, sest seda leiti kõikidest kesknärvisüsteemi rakutüüpidest, paiknevana näiteks mitokondris ja tsütosoolis.
- See on väga huvitav teave, aga puutub ajalukku. Võiks liigutada eraldi alapeatükki ajaloo kohta, aga siis tuleks veidi ümber sõnastada.
Lugejale ei ole selge, miks range regulatsioon võimaldab tal käituda virgatsainena.
Lugeja ei tea, mis on metaboolne funktsioon. Võiks viidata artiklile ja/või ümber sõnastada.
iseenesest – võiks ehk asendada „ka ise“ kui nii on mõeldud. Iseenesest on loetav ka nagu „tegelikult“ ja muud kasutud sõnad.
Terve alapeatükk on küll mõistetav, aga mitte esmakordsel lugemisel. Võiks lugejat rohkem juhtida.
Näiteks saaks kirjutada: Nagu kõik aminohapped koosneb glutamaat C-terminusest, süsinikskeletist ja N-terminusest. http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et andmetel sobib ka „C-otsast, N-otsast“
on pärit – pärinevad
Aminorühm – ehk n-ots/n-terminus
metaboolne prekursor – siis eellasaine? (kuigi metaboolne juba teeb asja arusaadavamaks. Võiks ka ainevahetuslik eellane/eellasaine?)
Nende eesmärk on glutamaati kiirelt eemaldada rakuvälisest ruumist – kas see on tagasihaare? kui jah, võiks lisada. Hiljem on tagasihaare tundmatu mõiste.
Umbes 10% GLT1 noore täiskasvanud roti hipokampuses on lokaliseerunud aksoniteterminalidesse, kus see vastutab glutaminergilistes närvilõpmetes kogu tagasihaaratud glutamaadi eest.
Umbes 10% GLT1-e on noore täiskasvanud roti hipokampuses lokaliseerunud
Dendriitides GLT1-e leitud ei ole.
GLT1 ja GLAST-i jaotused inimestes ja närilistes on sarnased ning vastuolud kirjanduses on ilmselt tekkinud surmajärgseproteolüüsi tõttu.
Vikipeediasse niisiis oma hinnanguid ei tohi panna. Kui nii arvatakse allikas, siis tuleb „ilmselt“ millegi muuga asendada.
Glutamaadi retseptorid on sünaptilised retseptorid, mis paiknevad peamiselt neuronite membraanidel. – Võib-olla peamine on tema seos glutamaadiga? Lugejale on tundmata ka, mida sünaptilised retseptorid üldiselt teevad.
moduleerimine – mõjutamine? http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et
Glutamaadi retseptorite peamiseks ülesandeks näib olevat siiski sünaptilise plastilisuse moduleerimine. Viimast peetakse eluliselt tähtsaks õppimise ja mälu jaoks. – See on väga põnev. Võiks kuidagi anda võimalust juurde lugeda.
1) Ionotroopseid ja metabotroopseid glutamaadi retseptoreid peale NMDA retseptorite on leitud kultiveeritud gliia rakkudelt.
2) Virgatsainete retseptorid jagunevad kaheks laiaks kategooriaks: ionotroopseks ja metabotroopseks.
Ära pane lauset 1 enne lauset 2. 1 eraldiseisvalt jätab mulje, et tüüpe on veelgi, aga neid lihtsalt seal ei leidu.
retsptorid
domään – olen näinud kasutatavat rohkem sõna domeen. Vaata nt viki-sissekannet, kas on sama. Aga valik on lõpuks Sinu teha.
konformatsioonilise – äkki sobib asendi või asendiline? (Aga mina seda ei tea) http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et
Lisa viidetele pealkiri ==Viited==
Samuti vormista viidete nimi, nii et kajastaks pealkirja, autorit, avaldamiskohta jne. URL võib muutuda, aga info peab olema üles leitav. Viisakas on lisada ka vaadatud kuupäev.
Edu parandamisel! Anna teada kui valmis. Vaatan uuesti üle.
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:40 (EEST)
Täiendasin artiklit esialgu nii nagu õigeks pidasin. Lisan juurde ka mõned põhjendused/probleemid
Kuna soovisin oma artiklis glutamaati käsitleda ainult virgatsainena, siis soovitas Ivo Kruusamägi artikli pealkirjaks panna "Glutamaat neurotransmitterina", lisades, et seda võiks nimetada artikli glutamaat/glutamiinhape tulevaseks alamartikliks. Selge.
Eellasaine ehk prekursor – keemiline ühend, mis eelneb lõpp-produktile. Ehk siis antud kontekstis on glutamaat ühend, millest sünteesitakse teatud reaktsioonide tulemusena GABA.
Väga hea. Nüüd point on see, et sa ei pea seda seletama mulle, vaid lugejale ja teksti sees. X ehk Y teksti sisse paigutada on hea algus. Linkida võiks ka kohasele vikipeedia artiklile. Terminoloogiat tuleb kasutada eelkõige läbivalt. Sõnakordused pole suureks probleemiks.
Keemilistes sünapsides säilitatakse glutamaat vesiikulites. - Järsk üleminek asukohale. Sõnajärg nagu viitaks, et on teisi kohti, kus glutamaati säilitatakse ja neist on olnud või tuleb veel juttu. Võiks seega muuta? Glutamaadil on organismis palju funktsioone ning erinevates piirkondades talletatakse seda erineval viisil. Sünapsides, kus seda kasutatakse virgatsainena, talletatakse seda vesiikulites.
Jälle, ei pea seletama mulle, vaid hoolitsema, et tulevane lugeja sellest üheselt mõistetavalt niimoodi aru saaks. Glutamaat tuleb linkida. Antud juhul sa mainid "keemilisi sünapseid" (see on terviktermin, mitte lihtsalt sünaps?) ainult juhtlõigus, samas kui virgatsaine paiknemine ainult seal tundub väga oluline info. Püüa järjepidevust parandada. Lugeja ei tea, et keemiline sünaps = virgatsainete jaoks mõeldud asukoht.
Närviimpulsid vallandavad glutamaadi vabanemise presünaptilisest rakust, mis seondudes glutamaadi retseptoritega postsünaptilise raku pinnal, aktiveerivad viimase. – Jälle järsk üleminek, nüüd on jutt juba füsioloogiast? See on rohkem mehhanismi kirjeldus.
„vallandavad vabanemise?“ kas „mis“ viitab rakule või glutamaadile? „Mis“ viitab glutamaadile. Mitte minule, vaid lugejale. Sellepärast keel ongi imeline, et on võimalik kirjutada nii, et ka lugejal ei saa segadust tekkida. See on alati nii, et kirjutajale tundub jutt loogilisem kui lugejale. Antud juhul saaks nt. ", mis omakorda, seondudes (koma sellepärast, et osalause algab -des vormiga) ...
Kirjutamisel on üks universaale, et üldiselt ei ole võimalik lugeja arusaamatusvõimalusi ülehinnata.
Kuna glutamaat on oluline sünaptilises plastilisuses, siis on see seotud kognitiivsete protsessidega nagu õppimine ja Mälumälu. – Tavalugejale see järelduskäik väga ladus ei tundu. Miks peaks sünaptiline plastilisus (ehk, mis see üldse on) olema kindlasti seotud kognitiivsete protsessidega.
Sünaptilise plastilisuse kohta olen ma valdavalt infot saanud lehelt https://en.wikipedia.org/wiki/Synaptic_plasticity. Ehk siis sünaptiline plastilisus tähendab seda, et kahe neuroni vaheline sünaps saab tugevneda või nõrgeneda vastavalt väliskeskkonnast tulenevatele ärritustele. Tugevnemine tähendab siis retseptorite arvu kasvu või virgatsaine koguse suurenemist. Eelneva jutu all siis mõtlen siis funktsionaalset sünaptilist plastilisust. Eristatakse veel ka struktuurilist sünaptilist plastilisust, mis tähendab sünapside arvu muutust. Kognitiivsete protsessidega on sünaptiline plastilisus aga seotud seetõttu, et mälu ning tegelikult ju kogu inimõistus on eeldatavasti vaid suure hulga neuronite omavahelise suhtluse tulemus. Ehk peaks sünaptilisest plastilisusest tegema siselingi?
Lingid kindlasti 'plastilisus' nagu on, 'erutuvus' jne. Muidu väga hea! Sama jutt nüüd lugejale. Nii palju kui artikli konteksti mahub.
Mis puudutab C-terminust ja N-terminust, siis need jätaksin ma muutmata, sest valdavalt kasutatakse eesti keeles siiski selliseid termineid. Ok. Vaata, et oleks lingitud.
Moduleerimise asendamine mõjutamisega tundub minule natuke liigse lihtsustusena. Siis lisa moduleerimisele kindlasti ka link.
Loengutes on silma hakanud, et kasutatakse rohkem sõna domään.Ok, aga kui mõiste on sama siis viita sinna, kus vikis juba artiklid on. Võid lisada ka nt domeen ehk domään või vastupidi. Mina ei oska hinnata, kas mõiste sisu on sama või ei ole.
Viiteid ei õnnestunud järgnevas formaadis lisada:
==Viited== #http://en.wikipedia.org/wiki/Glutamic_acid Glutamic acid (välja otsitud september 2013) #“Overview of Glutamatergic Neurotransmission in the Nervous System“ Mark J. Niciu, Benjamin Kelmendi and Gerard Sanacora (2011) #http://neurotransporter.org/neurotransporters_box.html Neurotransporters (välja otsitud september 2013) #https://en.wikipedia.org/wiki/Neurotransmitter_receptor Neurotransmitter receptor (välja otsitud september 2013) #https://en.wikipedia.org/wiki/Glutamate_receptor Glutamate receptor (välja otsitud september 2013)
- Igaks juhuks mainiksin veel ära, et ingliskeelsele Vikipeediale ei tohi viidata.
- Ja oma kommentaari saad allkirjastada, kui trükid ~~~~ Ivo (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 23:42 (EEST)
Tavalugejana tunnen väga puudust konteksti loomisest, ehk kuidas neurotransmitterid siiski on seostatavad mälu või plastilisusega (ka kuidas sünapsite plastilisus võib olla seotud kognitiivse plastilisusega). Glutamaadi osalusest sünaptilise plastilisuse kujundamisel võiks olla isegi terve alapeatükk (kunagi tulevikus). Samas ei saa ma sulle ette kirjutada, millest artikkel peaks olema. Juhtlõik võib vajadusel olla küll nt 2 korda pikem. Lisa ka palju siselinke mõistetele, igal pool, kus uus mõiste sisse tuuakse.
Edu! Anna teada kui valmis.