Kasutaja arutelu:Adräbtsinski/Soobel
Tere! AItäh õigeaegselt esitatud ja väga ilusa artikli eest! Vormistusega tundub kõik korras olevat, niisiis teen kohe kommentaare keele kohta.
"Tänapäeval on ta levinud 7 riigis: Venemaal, Mongoolias, Põhja-Koreas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Hiinas ja Kasahstanis.[1]Uuralites kattub tema levila metsnugise omaga ning Altai mäestikus kivinugise omaga. Venemaal leidub teda kogu Siberis metsastel ja mägistel aladel kuni Kamtšatkani ning Sahhalini saarteni. Mongoolias Altai mäestikus. Hiinas leidub teda vaid Xinjang Uyguri autonoomses piirkonnas ning Jaapanis Hokkaido saarel" – Sõnastust võiks siin pisut muuta, "ta" kasutust on silmatorkavalt palju. Ka lauseid võiks kokku võtta üheks komadega eraldatud loeteluks, nt "Mongoolias Altai mäestikus" pole küll iseseisev lause.
Võiksite kogu artiklis sõnastuse üle vaadata selle pilguga, et kas tegemist on n-ö normaalsete lausetega, milles on alus ja öeldis. Vähemalt iga lõigu esimene lause võiks sisaldada seda, kellest juttu on, nt "Soobli jooksuaeg on juunist augusti lõpuni". Nt fakt "Poegimine aprillis või mais" on küll informatiivne, kuid pole siiski lause, kui puudub öeldis. Et tekst oleks paremini loetav, võiks mõnes kohas lauseid koondada, nt "pesakonnas on 1–5 järglast, kes kaaluvad 30–35 grammi, on pimedad jne", mõnes kohas kasutada täislauset, nt "Soobli eluiga on..." vm, mõnes kohas kasutada lauses asesõna "ta" ning mõnes kohas võib jääda lühikeste faktide juurde, nagu "Suguküpsus saabub 15–16 kuu vanusena". Loodan, et see oli arusaadav seletus. Praegu on tekst küll informatiivne ja kompaktne, kuid see võiks olla paremini loetav ja ilusam, kui võib nii öelda.
Arvude vahel tähenduses "kuni" peaks kasutama mõttekriipsu, mitte sidekriipsu (ja mitte ka pikka mõttekriipsu), leiate selle erimärkide alt.
"10. Ja 11. sajandil" – suurtäht on sisse jäänud.
Vaadata üle, et tühikud oleks õigetes kohtades, nt enne sulu algust ning pärast punkti.
"Kuna" ette käib üldjuhul koma.
"Jõudsid" keskel on d, kuna algvorm on ju "jõudma".
Kui -des lauselühend on pealause järel oleva osalause alguses, käib selle ette koma. Et asi poleks liiga segane, toon välja konkreetsed näited: "Soobel võib paarituda ka metsnugisega, andes järglaseks hübriidi" ja "...teiste loomade puhul on karvastik kare, silitades vastu karvakasvu". Viimane lause oleks aga parem ümber sõnastada, nt "teiste loomade puhul on karvastik vastu karvakasvu silitamisel kare". Des-vormi kasutamisel on oluline, et sellel oleks sama alus mis pealause öeldisel. Esimeses lauses on soobel see, kes paaritub ja järglasi annab, kuid teises lauses on juttu karvastikust, seega peaks ka -des lauselühendi alus olema karvastik.
Viidatud on igati õigesti, kuid võimalusel peaks viidete nimekirja vormistama samamoodi, nagu se elõputöös olema peab, ehk siis ka netiviidetel peaks välja tooma teksti autori, aastaarvu ja pealkirja ning alles siis lingi.
Edu! Margotmöller (arutelu) 8. oktoober 2014, kell 12:30 (EEST)
1. "See on levinud eeskätt Uuralites, kus mõlema liigi levila kattub" – õige oleks nt "kus kahe liigi leviala kattub". "Mõlema" tähendaks, et on ka võimalus, et ühe liigi leviala kattub, aga teisel mitte.
2. Piisaks, kui ühe mõiste kohta on üks siselink, muidu läheb tekst veidi liiga kirjuks.
3. "tänu üleküttimisele varasematel aegadel" – parem oleks "üleküttimise tõttu", kuna "tänu" ei peaks kasutama negatiivsete tegemiste puhul, kus tegelikult tänu avaldada ei saa.
4. "samas kui" ees peaks olema koma.
5. "Esimeseks suuremaks nahkadega kauplejaks oli Kiievi-Venemaa 10. ja 11. sajandil, eksportides soobli ning teiste loomade nahku" – siin peaks des-lauselühendi ees olema koma, kuna des-vorm on lauselühendi alguses. Sarnane olukord on siin maks-lauselühendiga: "pantvangide võtmine, saamaks suuremal hulgal nahku".
6. "teeninud muid rolle" asemel oleks parem "täitnud muid rolle" või "teeninud muid eesmärke", nende kahe hübriid ei toimi eriti. Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2014, kell 12:21 (EEST)