Kasutaja arutelu:AVellerind/Baribal

Tegemist on väga hästi ja selgelt kirjutatud artikliga, mida oli mõnus lugeda. Meeldis väga see, et pildimaterjali on palju. Ka eri osade ülesehitus on igati selge ja loogiline. Väga tubli.

Mõned märkused ja kommentaarid:

Tegemist Põhja-Ameerikaväikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga. -> Tegemist on Põhja-Ameerikaväikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga.

396000 - 476000 isendist -> 396000–476000 isendist (mõttekriips)

et peale Idaho ja Mehhiko aladel leiduvate populatsioonide, on baribalide hulk stabiilne või kasvav -> et peale Idaho ja Mehhiko aladel leiduvate populatsioonide on baribalide hulk stabiilne või kasvav

400-3000 meetri kõrgusel -> 400–3000 meetri kõrgusel

vahete-vahel -> vahetevahel

baribalid Appalachi mägede lõunaosas elutsevad põhiliselt tamme- ja hikkori segametsades -> Appalachi mägede lõunaosas elutsevad baribalid põhiliselt tamme- ja hikkori segametsades

pakkuvad -> pakuvad

sejlakühmu -> seljakühmu

23,5-35 cm -> 23,5–35 cm 13,7-22,5 cm -> 13,7–22,5 cm

[6] Jalatallad -> viiteindeks vales kohas

Baribalid on väga osavad olles võimelised -> Baribalid on väga osavad, olles võimelised

141-147 kg -> 141–147 kg

Vaata üle kõik sidekriipsu vead (numbrite vahel on mõttekriips, tähistab sõna kuni)

võime õppida värvuse järgi esemeid eristama isegi kiiremini kui šimpanseid või koeri -> võime õppida värvuse järgi esemeid eristama isegi kiiremini kui šimpansid või koerad

loodepool -> loode pool

kohata võib isendeid kelle karvkate on -> ohata võib isendeid, kelle karvkate on

[7]Paljud -> [7] Paljud (tühik)

Baribalid märgistavad oma territooriumi hõõrudes end -> Baribalid märgistavad oma territooriumi, hõõrudes end

11260 ruutkilomeetrini -> 11 260 ruutkilomeetrini

Kasutatakse nii looduslikke koopaid kui ka isekaevatuid -> Kasutatakse nii looduslikke kui ka isekaevatud koopaid

Söögiisu supresseerib uinaku ajal spetsiaalnehormoon leptiin, kuna jääkaineid ei väljutata, töötleb keha lämmastikujäägid biomehhaaniliselt ümber vajalikeks valkudeks – -> Söögiisu supresseerib uinaku ajal spetsiaalnehormoon leptiin. Kuna jääkaineid ei väljutata, töötleb keha lämmastikujäägid biomehhaaniliselt ümber vajalikeks valkudeks

Llaanemets (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 12:32 (EEST)

Kahtlustan, et "Appalachi mäed" ei ole eesti keeles õige nimekuju. Andres (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 14:47 (EEST)

Appalatši mäestik -> õige on Apalatši mäestik Llaanemets (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 16:54 (EET)