Kasutaja arutelu:90.191.1g6.98

Kas äkki oleks võimalik teha nagu natuke vähem pisimuudatusi? Iga kohenduse järel ei pea salvestama. On ka nupp "Näita eelvaadet". Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 04:30 (EET)

Kuna vikiadminnid jooksevad tihti peale tormi, et tulla mudima just seda artiklit, mida mina parajasti täiendan, ei tule see variant kõne allagi. Ilgelt tüütu on redigeerimiskonflikti korral hakata kõiki muudatusi ükshaaval lahti nokkima. --90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 16:14 (EET)

Palun kasuta malli {{oodake}}, siis ei tulda mudima. Adeliine 17. jaanuar 2018, kell 16:24 (EET)

Olen ka seda proovinud, kuid vaatamata sellele mallile, on kaarnad käinud minu täiendatava artikli kallal. Lisaks sain sõmata Oodake malli kasutamise eest, seda ei võivat pikalt kasutada (kuigi ma kasutasin seda ühtejutti järjest redigeerimisel tundide, mitte päevade kaupa).--90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 16:35 (EET)

Ok, nägin nüüd artikli "Elektroonilise hääletamise kriitika" arutelu. Nagu Andres seal ka ütleb, "oodake"-malliga varustatud artiklisse sekkuja on eksinud ja peaks ennast parandama. Kasuta seda malli ikka. Adeliine 17. jaanuar 2018, kell 16:44 (EET)

Ma usun, et mõistlikum on teha Vikipediasse adminnidele lahendus, kus minusuguste pudistajate pisiparandused peidetakse adminnide jälgimisloendist selliselt, et kõigi järjestikuste pisiparanduste asemel näidatakse üksnes ühte koondmuudatust. See ei tohiks olla ülejõukäivalt keeruline.--90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 17:46 (EET)

Olukorras, kus sa oled ainuke massiliselt pisiparandusi tegev isik, siis on märkimisväärselt lihtsam sind ringi õpetada kui hakata looma ja juurutama mingeid tehnoloogilisi lahendusi. Kõik teised on hakkama saanud. Saada ka sina. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 18:08 (EET)

Nii palju kui ma vikiadminnide endi käitumist olen jälginud, on ENAMIK nende endi tehtud parandustest pisiparandused. Nemad lihtsalt läbustavad lühikese ajaga läbi mitukümmend artiklit. Mina püüan tegeleda väiksema artiklite arvuga ja see eest sisulisemate parandustega. Ma saan aru, et minu tegevus end Vikipeedia peremeesteks pidavatele adminnidele ei meeldi, aga mul on ausalt suva! Minu hinnangul on nende aastate jooksul, mis ma Vikipeediat toimetanud olen, adminnid mind nii palju kiusanud, blokeerinud, sõimanud jne, et mulle ei lähe nende arvamus enam üldse korda. Siiski natuke respekteerin Andrest, sest tema on vahel minu kaitseks sõna võtnud ja ka enda tegude eest vabandust palunud. Aga üldiselt on minu ja vikiadminnide eesmärgid väga erinevad. Mina soovin Vikipeediat näha kui neutraalset, poliitpropagandast vaba sisukat teatmeteost, mida koostavad võrdsete õigustega isikud. Adminnide seas domineerib teatava poliitpropaganda ja pealiskaudsuse eelistamine ja teisitimõtlejate tagakiusamine ja mõnitamine. Kui parajasti ei ole ette heita paranduste sisu osas, siis näritakse vähemalt selle kallal, kuidas need parandused tehtud on. Tõesti, jätab külmaks! Pisiparandusi tehes ei eksi ma Vikipeedia reeglite vastu: Vikipeedia:Tehke_julgelt_parandusi--90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 18:22 (EET)

Sul on täielik õigus mitte hoolida teiste arvamusest. Kui aga sinu käitumine hakkab teisi segama, siis sind blokeeritakse, sest administraatoritel on samuti täielik õigus mitte hoolida sinu arvamusest. Mingit läbustamist ei pea me siin taluma. Samuti ei pea me taluma seda, kuidas sa solvad teisi kasutajaid (sh administraatorid) või kui sa näitad üles üleolevat suhtumist.

Sinu arusaam neutraalsusest ei pruugi sugugi ühtida üldtunnustatud arusaamaga. Kui see erinevus peaks hakkama entsüklopeedia tegemist segama, siis sind blokeeritakse ja see ei ole mitte tagakiusamine vaid korra loomine. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 18:44 (EET)

Ma olen vaba inimene vabal maal ja ma ei allu vikiadminnide diktaadile. Kui teid hirmsasti häirivad minu tehtud parandused (ei lase teil oma "-" märkide pikemaks korrigeerimiste jt sama sisukate muudatustega särada), siis laske käia ja blokeerige aga ära! Ei oleks esimene kord! Mina käitun inimestega reeglina nii, nagu need minuga käituvad. Kord? Tolmukord on ka kord, paljude Vikipeedia artiklite tase on masendav, jämedad faktivead ja kellegi luulud seisavad puutumatuna aastaid... --90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 18:49 (EET)

Lisaks sellisele mitteametlikule reeglile nagu "Tee julgelt parandusi!" on ka hulk teisi. Nende seas nt "Ole heatahtlik!" ja "Ole viisakas!". Nende ignoreerimine ei ole vabandatav sellega, et kuskil lehel soovitati julgelt muudatusi teha. Ja sinu käitumine on selgelt vastuolus nende reeglitega. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 18:54 (EET)

Ma olengi heatahtlik, olengi viisakas. Ma tahan omaette nokitseda ja mitte diskuteerida adminnidega teemal kui halb ma olen ja kui palju ma adminnidele tüli teen.--90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 19:03 (EET)

Püüa minust ka aru saada! Mina tõlgendan hoopis adminnide poolset parajasti minu poolt redigeeritavasse artiklisse küüneviha ja redigeerimiskonflikte sisse ajama tulemisi mitteheatahtliku tegevusena. Reeglina on minu muudetav artikkel seisnud aasta(id) ilma parandamata. Miks on vaja just minu parandamise ajal sinna kallale kippuda?--90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 19:06 (EET)

Kui sa teeksid artikli korda ühe parandusega, siis oleks peaaegu täiesti välistatud, et esineb mingi redigeerimiskonflikt.

Kui sa mingit artiklit aga korduvalt muudad, siis on iga selline muudatus näha Viimaste muudatuste leheküljel. Administaatorid (ja ka teised kasutajad), kes seda lehekülge jälgivad, ei saa kuidagi teada, kas sa plaanid seda artiklit veel muuta või oled oma tegemised lõpetanud. Kui nad ei reageeri artiklites toimunud muutustele, siis jäävadki probleemsed kohad aastateks üles. Seega asuvad inimesed sealt lehelt läbikäinud artikleid ja tehtud muudatusi üle vaatama ning vajadusel teevad omalt poolt täiendavaid parandusi. Kui teed palju muudatusi, siis 1) risustad Viimaste muudatuste lehekülge ja 2) tekitad olukorra, kus redigeerimiskonfliktid on ülimalt tõenäolised.

Üle vaadatakse peaaegu kõiki muudatusi (st vahel jäävad mõned kahe silma vahele, aga muidu kontrollitakse kõike). Sina isiklikult ei paku mitte kellelegi spets huvi (kuniks sa just tüli norima ei hakka või selgelt probleemseid muudatusi ei tee). Seega on sinu süüdistused tõesti alusetud ja Vikipeedia korra eest hoolt kandavatele inimestele solvavad. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 19:20 (EET)

Ma kahjuks pole nii andekas, et suudaks treida laitmatuid entsüklopeedilisi artikleid, mis rohkem korrektsiooni ei vajaks. Kas sina saad alati ühe jutiga veatu artikli valmis, mida rohkem parandada vaja polegi? Minul paraku ei ole parandamise eel aimu kõigist parandustest, mis ma teen, eriti, kui lähen parandama mõnd jämedat faktiviga ja siis järjest edasi tuleb täpsustada ka muid asju. Ma olen liiga vana, et ennast muuta. Hirmutage lapsi oma meetoditega! Ise nõuate, et peavad olema viited, seega sisuka ladusa teksti asemel saan kokku sobitada vaid viidetega kaetud noppeid, mis ei soosi teksti jooksvat terviklikku läbi mõtlemist. Sisuliselt toimub muutmine vastavalt sellele, kuidas edeneb töö allikatega. Mis puutub solvamisse, siis see on subjektiivne. Teid absoluutselt ei huvita, kui te mind rängalt solvate. Miks mind peaks huvitama vastupidine?--90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 19:39 (EET)

Ma ei ole Ivoga nõus, et paljude paranduste tegemise pärast peaks blokeerima, isegi kui see peaks ebamugavusi tekitama. Ja kui inimene teeb artiklit üksinda, siis pole tarvis iga parandust eraldi vaadata. Ja see on tõesti nii, et kui artiklit mitmest kohast korraga muuta, siis on redigeerimiskonflikt väga tülikas. Tõsi küll, selle vastu aitab oodake-malli kasutamine. Selles suhtes on Ivol küll õigus, et viimaste muudatuste läbivaatajad ei tea, kas Sa oled artikli parandamise lõpetanud. Arusaadav on ka see, miks Sa sellisel juhul mitu parandust teed. Ma tean seda omast käest. Ja veel: kui artikkel on ühe muudatusega põhjalikult ümber tehtud, siis võib osutuda võimatuks aru saada, mida tehti. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 20:57 (EET)

Aitäh, Andres! Eks ma püüan edaspidi siiski oma muudatuste arvu pisut koomale tõmmata. Kahjuks silmanägemine hakkab juba halvenema ja ei märka kohe kõiki kirjavigu.--90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 21:10 (EET)

Kui eelnevaid kommentaare lugeda, siis ma ei ole kuskil väitnud, et aktiivse muudatuste tegemise eest peaks blokeerima. Küll juhtisin aga tähepanu sellega seotud probleemidele, mille vastati sisuliselt, et adminid on tõprad ja nende arvamus korda ei lähe. Selline suhtumine on aga küll juba midagi, mille eest on blokeerimine vägagi õigustatud.

Nagu ma alguses välja tõin, siis "Näita eelvaadet" aitab oluliselt. Tõin selle välja just seepärast, et uued kasutajad ei tea sageli seda kasutada. Samuti ei nõua keegi, et kõik vead peaksid saama parandatud üheainsa muudatusega. Iseäranis pikkade artiklite juures on lausa tavapärane, et kulub mitu muudatust. Kuid endiselt kehtib väide, et liigagar "avalda" nupu klikkimine tekitab kõigile olulises mahus redigeerimiskonflikte ja raskendab viimaste muudatuste jälgimist.

Sellega sai vist asi selgitatud. Edu edasises tegevuses! Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 23:40 (EET)

Ma ei ole kunagi adminne tõbrasteks sõimanud. Ma ei ole uus kasutaja, vaid olen Wikipediale kaastööd teinud juba 2001. aasta sügisest, ehk siis üle 16. aasta. Eestikeelset Vikipeediat olen vahelduva innukusega täiendanud ligi 15 aastat, minu tehtud paranduste küüneviha on sisse aetud rohkem kui tuhandesse eestikeelsesse ja sadadesse inglis-, vene- ja soomekeelsetesse artiklitesse. Lisaks üksikuid artikleid muudes keeltes. Kummalisel kombel ei ole mul muukeelsete adminnidega tekkinud mitte ühtki konflikti. --90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 23:58 (EET)

Kunagi aastaid tagasi sattusin juhuslikult mingil arutelulehel (üldine arutelu vms) lugema, kuidas vikiadminnid mind tagaselja trolliks jms elukateks sõimasid. Enne seda ei olnud ma adminnide kohta öelnud ühtki paha sõna. Lihtsalt ühe artikli osas püüdsin tasakaalustamise huvides lisada ka teist vaatenurka sisaldavaid väiteid. Kenasti viidetega ja puha. Aga need eemaldati. Samas artikkel oli tendentslikke ja teatud rühma halvustavaid väiteid täis ehk siis rikkus neutraalsuse põhimõtet.--90.191.1g6.98 (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 00:05 (EET)

---

Näiteks inglise vikis ongi säärane reegel, et kasutajanimi ei tohi olla eksitav, näiteks meenutada IP-aadressi. See on ju ka Sinu nime puhul tõsi, Vihelik arvaski, et oled anonüümne kasutaja. Mina küll tunnen Sind g-tähe järgi ära. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 23:19 (EET)

Inglise wikis, mida ma olen vahel ikka täiendanud, pole minu kasutajanimedest küll mingit probleemi tehtud. Saksa keel on mul nii vilets, et ma pole isegi mõelnud saksakeelse wiki puutumisele. Paraku olen sealt käinud infot otsimas seoses laserkahuri ja e-valimiste kriitika artiklitega ja kuidagi nad näevad ära, kui ma sisselogituna kas või lugema lähen. Ega see saksa blokkimine mind eriti morjendagi - nagunii polnud plaanis seal midagi teha. Lihtsalt solvav on see, kui mingi multikategelaselt varastatud nimega isik seostab mind heast peast vandalismiga, ja kui küsin, miks ta nii teeb, siis sõimab veel trolliks. Mis nime IP-aadressiga sarnasusse puutub, siis ma saan aru, et Wikipeedia rakendab juba nimevalikul meetmeid, et see sarnasus liiga suur ei oleks. Mina järeldan sellest, et kui lastakse nimi teha, siis järelikult pole liiga sarnane. Kirjeldagu kuskil ära siis, kui erinev peab olema, ja kas ainult IPv4 aadressist või ei tohi ka IPv6 aadressiga sarnaneda. Võin ju panna nimeks ka io.aia.aif.ih või go.lgl.lgb.gB, mis seal vahet on? Või pean ka mõne multikategelase nime varastama? Ma ise arvan, et need on copyrighti all. --90.191.1g6.98 (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 23:33 (EET)