Kasutaja:Sandra0705/Geography of Senegal
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5e/Sg-map.png/220px-Sg-map.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/22/Senegal_map_of_K%C3%B6ppen_climate_classification.svg/300px-Senegal_map_of_K%C3%B6ppen_climate_classification.svg.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/14/LocationSenegal.svg/220px-LocationSenegal.svg.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f8/SenegalOMC.png/220px-SenegalOMC.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f3/Senegal_Topography.png/220px-Senegal_Topography.png)
Senegal on Lääne-Aafrika rannikuriik, mis asub 14 kraadi põhjalaiust ekvaatorist ja 14 kraadi läänepikkust nullmeridiaanist. Riigi kogupindala on 196 190 km2, millest 192 000 km2 on maismaa ja 4 190 km2 on vesi.
Füüsikalised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Senegal piirneb läänest Põhja-Atlandi Ookeaniga. Riigi pikim maismaapiir on Mauritaaniaga põhjas, 813 km piir mööda Senegali Jõe. Idas on 419 km piir Maliga. Kagus on Guinea (330 km piir) ja edelas on Guinea-Bissau (338 km), mõlemat piiri mööda voolab Casamance Jõgi. Senegal on vaid üks käputäis riike, kellel on enklaav oma piirides—väike riik, Gambia, millel on 740 km piir Senegaliga.
Gambia tungib rohkem kui 320 km Senegali, Atlandi ookeani rannikult Senegali keskele mööda Gambia Jõge, mis poolitab Senegali territooriumi. Kokku, Senegalil on 2 640 km maismaapiiri, ja 531 km rannajoont.. Senegal teeb veeteed omavad 24 meremiili (44.4 km) piiritsooni, 12 meremiili (22.2 km) territoriaalmerd ja 370 meremiili majandusvööndi. Samuti omab 200 meremiili (370.4 km) mandrilava, või kuni maismaa piirini.
Senegali madalaim punkt on Atlandi Ookeanil, mere tasel. Kõrgeim punkt on nimetu objekt Nepen Diakhast 2.7 km kagus, mis on 648 meetrit meretasemest.[1]
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Troopiline; kuum, niiske; vihmaperioodil (maist novembrini) on tugevevad kagu tuuled; kuival hooajal (detsembrist aprillini) domineerib kuum, kuiv, Lääne-Aafrika kõrbetuul.[2] Hästi kuivad ja niisked aastaajad tulenevad talvetuultest, mis puhuvad kirdest ja suvetuultest. Dakar aastane vihmasadu, kus sademete hulk on umbes 600 mm, mis esineb juuni ja oktoobri vahel, mil maksimaalne keskmine temperatuur on 30°C ja miinimum on 24,2°C; detsember-veebruar maksimaalne temperatuur keskmiselt 25.7°C ja miinimum 18°C.[3]
Sisemaa temperatuur on kõrgem kui rannikul (näiteks keskmine päevane temperatuur Kaolacks ja Tambacoundas võib-olla 30°C ja 32.7°C , võrreldes Dakar'is, kus in 23.2°C ,[4] ja vihmasadu suureneb oluliselt kaugemale lõunasse minnes, üle 1,500 mm igal aastal mõnedes piirkondades. Aastased äärmused on vahemikus põhjapiiril 250mm kuni lõunarannikupiiril 1800mm. Kaugel riigi sisemaal, Tambacounda piirkonnas, eriti Mali piiril, temperatuur võib ulatuda koguni 54°C.
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Senegalil on mitmeid taimkatte vööndeid: sahel, Sahel-Soudan, Sudan_(piirkond), Soudan-Guinea, troopiliste vihmametsade, ja Guinea mangroovid.[5] Enamik lõuna - Casamance piilrkonda on klassifitseeritud World Wildlife Fund osana Guinea metsa-savann mosaiik ökopiirkonda.
CIA Maailma faktiraamat
[muuda | muuda lähteteksti]Maastik: üldiselt madal, jooksev, kagus tõusvad tasandikud
Loodusvarad: kala, fosfaat, rauamaak
Maakasutus:
haritav maa: 19.57%
püsikultuurimaa: 0.28%
muu: 80.15% (2011)
Niisutatud maa: 1,197 km2 (2003)
Täielik taastuvate veevarude olemasolu: 38.8 km3
Looduslikud ohud: madalikud hooajaliselt üleujutatud; perioodilised põuad
Keskkonna jooksvad küsimused: metsloomade populatsioone ohustab salaküttimine; metsaraie; ülekarjatamine; mulla erosioon; kõrbestumine; kalade ülepüük
Senegal on ühinenud mitmete keskkonnaalaste lepingutega:
- Põhjalik Test Ban Treaty
- Bioloogilise Mitmekesisuse konventsioon
- Avamere elusressursside Püügi ja Kaitse konventsioon
- Ohustatud Liikidega Rahvusvahelise Kauplemise ning Loodusliku Taimestiku ja Loomastiku Konventsioon
- Rahvusvaheline Vaalapüügi Konventsiooni Määrus
- Montreali Protokoll
- Ühinenud Rahvaste organisatsiooni Kliimamuutuste raamkonventsioon
- Üro Kõrbestumise vastu Võitlemise Konventsioon
- Ühinenud Rahvaste organisatsiooni mereõiguse Konventsioon Merel
- Ramsari Konventsioon
- 1978. aasta Laevade põhjustatud Merereostuse Konventsioon
Senegal on allkirjastanud, kuid ei ole ratifitseerinud Mere Dumpingu konventsiooni.
Äärmised punktd
[muuda | muuda lähteteksti]See on nimekiri Senegali äärmistest punktidest, mis on kaugemal põhjas, lõunas, idas või läänes kui mis tahes muu koht.
- Põhjapoolseim punkt – nimetu asukoht Mauritaania piiril Senegali jões kohe loodes linnast Podor, Saint-Louis Piirkonnas
- Idapoolseim punkt – nimetu asukoht Mali piiri lähedal liitumiskoht , Balin-Ko jõe ja Falémé Jõgi, Kédougou Piirkonnas
- Lõunapoolseim punkt – nimetu asukoht Guinea piiril kohe lõunas külast Toile, Kédougou Piirkonnas
- Läänepoolseim punkt - Pte. des Almadies, Cap Vert poolsaarel, Dakar Piirkonnas*
- *Märkus: see on ka Aafrika mandri läänepoolseim punkt
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Senegali savann.
-
Kodud maal.
-
Senegali savann koos kitsedega.
-
Kõrge rohi savannis.
-
Salu ahvileivapuud.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Senegal High Point". SRTM.
- ↑ CIA factbook
- ↑ "Dakar, Senegal Climate, Average Monthly Temperatures, Rainfall, Sunshine Hours, Graphs". ClimaTemps.com. Vaadatud 22. aprillil 2013.
- ↑ "Weather rainfall and temperature data". World Climate. Vaadatud 22. aprillil 2013.
- ↑ Vegetation zones of Senegal