Kasutaja:Robertaagu/Shirley Jackson
| Shirley Jackson | |
|---|---|
 Lisa pildiallkiri. | |
| Sünninimi | Shirley Hardie Jackson |
| Sünniaeg |
14. detsember 1916 San Francisco, California, Ameerika Ühendriigid |
| Surmaaeg |
8. august 1965 (48-aastasena) North Bennington, Vermont, Ameerika Ühendriigid |
| Rahvus | ameeriklane |
| Alma mater | Syracuse Ülikool |
| Tegevusala | Kirjanik |
| Abikaasa | Stanley Edgar Hyman (1940–surmani) |
| Lapsed | 4 |
| Autogramm | |
 | |
Shirley Hardie Jackson (14. detsember 1916 San Fransisco, California, Ameerika Ühendriigid – 8. august 1965) oli Ameerika õuduskirjanik. Tema tuntumad teosed on "The Lottery" ja "The Haunting of Hill House". Tema raamatud on inspireerinud kirjanikke nagu Stephen King ja Neil Gaiman.[1] Eesti keelde pole Shirley Jacksoni teoseid tõlgitud.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Shirley Jackson sündis 1916. aasta 14. detsembril San Fransiscos Californias. Kirjaniku lapsepõlv möödus koos isa Leslie ja ema Geraldine Jacksoniga ning venna Barryga Burlingame’i linnas California osariigis, kuhu perekond kolis peale venna sündi 1923. aastal. Ema sõnul hakkas Shirley luuletama juba siis, kui ta kirjutama õppis. 1933. aastal kolis perekond Rochester’i linna New Yorgi osariigis.[2]
Shirley Jacksonil oli keeruline lapsepõlv, mille põhjustaja oli tema ema Geraldine. Ema oli enda tütres pettunud ning rääkis Shirleyle, kuidas ta oli ebaõnnestunud abordi tagajärg. Emale tekitasid pahameelt Shirley välimus, kaal ning tema naiselik olemisest keeldumine.[3] Ema mõju ei kadunud lõplikult Shirley elust kunagi ning hiljem kandus see edasi tema lugudesse.[4] Shirley lõpetas 1934. aasta juunis Burlingame’i keskkooli.
Sama aasta septembris asus Shirley Jackson õppima Rochesteri ülikooli, kust ta peale kahte aastat 1936. aastal omavoliliselt lahkus, kuna oli oma arengu aegluses pettunud. Kui ta oli koolist lahkunud, veetis Shirley järgneva aasta kodus kirjutamist õppides. See tähendas tema jaoks vähemalt 1000 sõna kirjutamist päevas ning harjumuse tekitamist. 1937. aastal otsustas ta siiski ülikooli naasta ning alustas õpinguid Syracuse ülikoolis, kus ta toimetas ülikooli kirjandusajakirja.[2] Shirley Jackson on kirjutanud enda kohta, kuidas talle on väga ebamugav kirjutada endast ning oma töödest. [1]
Syracuse ülikoolist omandas Shirley Jackson bakalaureusekraadi. Ülikooli viimase aasta tudengina kohtas Shirley Stanley Edgar Hymanit, tuntud kriitikut, kellega ta peale koolilõpetamist 2. juunil 1940. aastal abiellus. Paar kolis New Yorki, sealt edasi Westporti Conneticutti ning lõpuks peatuti North Benningtonis Vermountis. Shirleyst sai professionaalne kirjanik ning Hyman õpetas inglise keelt piirkonna ülikoolis. Samuti sündis seal paarile neli last: Joanne, Sarah, Laurence ning Barry. [2]
Shirley Jackson suri 1965. aastal 48-aastaselt südamepuudulikkusesse enda kodus North Benningtonis. Enne surma oli Shirley ülekaaluline ja kirglik suitsetaja. Elu jooksul põetud haigused ning ravimid olid Shirley Jacksoni varajase lahkumise võimalikud põhjused. Tema abikaasa Stanley Edgar Hyman kirjutas Shirley Jacksoni postuumselt avaldatud kirjatööde kogumikus “The Magic of Shirley Jackson” sellest, kuidas tema abikaasa terve elu jooksul hoolimata populaarsusest ei saanud ühtegi auhinda ega tunnustust. Hyman aga ennustas, et abikaasa romaanide kannatuste ja ebainimlikkuse kirjeldused muutuvad aja jooksul tähendusrikkamaks.[5]
Kirjaniku karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Shirley Jackson kirjutas enda elu jooksul kokku kuus romaani, kaks mälestusraamatut ning üle 200 lühijutu.[6]
Varasemad teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Peale ülikooli lõpetamist alustas Shirley Jackson professionaalselt kirjutamist. Tema tööd ilmusid näiteks järgnevates ajalehtedes-ajakirjades: The New Yorker, Redbook ja The Saturday Evening Post.
Shirley Jacksoni esimene romaan "The Road Through The Wall" ilmus 1948. aastal. Tegemist on üsna autobiograafilise ülevaatega Shirley Jacksoni lapsepõlvest Burlingame'is.[7]
"The Lottery"
[muuda | muuda lähteteksti]"The Lottery" on 1948. aastal The New Yorkeris ilmunud lühijutt. Avaldatu põhjustas lugejatele suurt meelehärmi ning nii ajakirjale kui ka Shirley Jacksonile saadeti sadu vihakirjasid. Mõned lugejad katkestasid ajakirja tellimuse loetu tõttu. The New Yorker avaldas pressiteates, et ajakiri pole varem kunagi nii palju kirju saanud ilukirjandusteksti tõttu. Arvatakse, et kui Shirley Jackson poleks peale selle midagi muud kirjutanud, oleks ta ikkagi kuulus just "The Lottery" pärast.[2]
Sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Loo tegevus toimub väikeses 300 elanikuga külas, kus on traditsioon iga 27. juuni korraldada loterii, mille eesmärk on hea viljasaak. Lapsed koguvad sel ajal kive, kui täiskasvanud külaelanikud kogunevad ürituseks. Mõned teised külad on jätnud loterii pooleli ning kuuldavasti plaanib põhjapool asuv küla teha sama.
Loteriile eelneval päeval leiavad aset ettevalmistused, kui kaupmees hr Summers ja postkontori juht hr Graves kirjutavad üles kõik külas elavad perekondade nimed koos liikmetega. Nad valmistavad ette paberilipikud nii, et igale perele oleks üks. Kõik paberid on tühjad peale ühe, millel on must täpp ning need asetatakse musta värvi puidust karpi.
27. juuni hommikul kogunevad linnaelanikud ning alustatakse loteriiga. Esmalt tõmbavad perekonnapead karbist ühe paberi ning Bill Hutchinson saab märgistatud lipiku. See tähendab, et tema perekond on välja valitud. Perekond Hutchinson, kuhu kuuluvad Bill, tema naine Tessie ning nende kolm last peavad uuesti paberilipikud valima. Nad teevad seda ning Tessie saab märgistatud sedeli.
Linnaelanikud võtavad eelnevalt korjatud kivid ning hakkavad Tessiet viskama. [8]
Hilisemad teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Peale "The Lottery" edu avaldas kirjanik 1951. aastal teise romaani, mis kandis pealkirja "Hangsaman". See raamat keskendub üksildasele esmakursuslasele Natalie Waitele, kes hullub loo vältel aina rohkem. [2] Kolmas romaan "The Bird's Nest" ilmus 1954. aastal ning kirjeldab dissotsiatiivse identiteedihäirega Elizabeth Richmondi.[6] Shirley Jacksoni neljas romaan "The Sundial" ilmus 1958. aastal ning räägib perekond Halloranist.[6]
Peale "The Lottery" on Shirley Jackson tuntud romaani "The Haunting of Hill House" järgi. Selle raamatu jaoks sai Shirley Jackson inspiratsiooni enda abielust Hymaniga ning samuti kasutas elemente suhtest enda emaga. Raamatu keskmes on Hilli maja ning tegelased Eleanor Vance, Theodora, dr John Montague ja Luke Sanderson, kes kõik satuvad sinna majja. Seda teost peetakse üheks parimaks õudusromaaniks läbi aegade.[6]
Viimane Shirley Jacksoni romaan ilmus 1962. aastal ning kandis pealkirja "We Have Always Lived in the Castle". Romaan on kirjutatud 18-aastase Maty Katherine Blackwoodi vaatenurgast, kes elab koos oma õe Constance'iga ning onu Julianiga. Kuus aastat enne romaani tegevust juhtus perekonnaga suur tragöödia, mille tõttu jäi suurest perekonnast ellu vaid kolm inimest.[6]
Enne surma kirjutas Shirley Jackson seitsmendat romaani.
Shirley Jackson kirjutamisest
[muuda | muuda lähteteksti]Shirley Jacksoni sõnul ei peaks kirjanik kirjutama päriselus elavaid inimesi enda juttudesse. Samuti ei vaja lugeja lehekülgede viisi tegelaste kirjeldusi. Tegelase tunneb ära väikeste žestide järgi, näiteks talle omase keelekasutuse või reaktsiooni järgi. Kirjaniku ülesanne on hoida lugeja tähelepanu ning sisu võimalikult lihtsalt edasi anda ilma lisapõigeteta. Loo algus ja lõpp peavad kuuluma kokku ning kulminatsioonile tuleks esimestel lehekülgedel kaudselt vihjata.
Shirley Jackson ei kasutanud enda raamatutes ülemäära omadussõnu, vaid rohkelt nimi- ja tegusõnu. Ta ammutas inspiratsiooni päriselu situatsioonidest ning enda perekonnast.[2]
Bibliograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]- "The Road Through the Wall" (1948)
- "Hangsaman" (1951)
- "The Bird's Nest" (1954)
- "The Sundial" (1958)
- "The Haunting of Hill House" (1959)
- "We Have Always Lived in the Castle" (1962)[6]
- "The Witchcraft of Salem Village" (1956)
- "Nine Magic Wishes" (1963)
- "Famous Sally" (1966)[6]
Lühijuttude kollektsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- "The Lottery, or The Adventures of James Harris" (1949)
- "The Magic of Shirley Jackson" (1965)
- "Come Along With Me" (1968)[2]
- "Life Among the Savages: An Uneasy Chronicle" (1953)
- "Raising Demons" (1957)
- "Special Delivery: A Useful Book for Brand-New Mothers" (1960)[6]
Adaptatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Jacksoni elu on kujutatud 2020. aastal ilmunud filmis "Shirley", mille peaosas on Elisabeth Moss.[9]
Tema töid on kohandatud filmides, televisioonis, teatrilavadel jne. Tuntumad on näiteks:
- 1957. aastal ilmunud film "Lizzie", mis on adaptatsioon raamatust "The Bird's Nest". Peategelast Elizabethi kehastab näitlejanna Eleanor Parker.
- 1963. aastal ilmunud film "The Haunting", mis on inspireeritud raamatust "The Haunting of Hill House".
- 2018. aastal ilmunud film "We Have Always Lived in the Castle", mis on ekraniseering samanimelisest teosest. Peategelastest õdesid kehastavad Taissa Farmiga ja Alexandra Daddario.
- 2018. aastal ilmunud Netflixi seriaal "The Haunting of Hill House", mis on inspireeritud samanimelisest raamatust.[10]
Shirley Jacksoni auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]2007. aastal asutati Shirley Jacksoni pärandi auks The Shirley Jackson Awards. Inc 'Shirley Jacksoni auhinnad'. Auhindadega tunnustatakse kirjandusteoseid, mille žanriteks on psühholoogiline põnevus, õudus ja fantaasia.
Auhinna hääletuskomisjoni kuuluvad professionaalsed kirjanikud, toimetajad, kriitikud ning akadeemikud. Auhindu jagatakse järgnevates kategooriates: romaan, novell, lühijutt, antoloogia ning kogumik.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 World Heritage Encyclopedia. 2021. Shirley Jackson. Kättesaadav http://www.self.gutenberg.org/articles/shirley_jackson, külastatud 14.03.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Friedman, Lenemaja. 1975. Shirley Jackson. Columbus: Twayne Publisher.
- ↑ Heller, Zoë. 2016. The Haunted Mind of Shirley Jackson. Kättesaadav www.newyorker.com/magazine/2016/10/17/the-haunted-mind-of-shirley-jackson, külastatud 14.03.2021.
- ↑ Rubenstein, Roberta. 1996. House Mothers and Haunted Daughters: Shirley Jackson and Female Gothic. Tulsa Studies in Women's Literature, 15: 2, 309-331.
- ↑ Hague, Angela. 2005. A Faithful Anatomy of Our Times: Reassessing Shirley Jackson. Frontiers: A Journal of Women Studies, 26: 2, 73–96.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Franklin, Ruth. 2016. Shirley Jackson: A Rather Haunted Life. New York: Liveright Publishing Corporation.
- ↑ Biography.com Editors. 2004. Shirley Jackson Biography. Kättesaadav https://www.biography.com/writer/shirley-jackson, külastatud 15.03.2021.
- ↑ Jackson, Shirley. 2009. The Lottery and Other Stories. London: Penguin Books Ltd.
- ↑ Lee, Benjamin. 2020. Shirley review – Elisabeth Moss anchors darkly compelling literary psychodrama. Kättesaadav https://www.theguardian.com/film/2020/jan/26/shirley-review-elisabeth-moss-literary-psychodrama, külastatud 17.03.2021.
- ↑ Fagen, Camila. 2020. Remembering Shirley Jackson: Adaptations to Watch Now. Kättesaadav https://bookstr.com/list/remembering-shirley-jackson-adaptations-to-watch-now/, külastatud 17.03.2021.
- ↑ Shirley Jackson Awards. 2021. The Shirley Jackson Awards. Kättesaadav https://www.shirleyjacksonawards.org/, külastatud 14.03.2021.