Kasutaja:Riinabc/liivakast

{Kasutaja liivakast}}

Disain

Disain

teadlikult juhitud loov protsess, mis algab probleemi identifitseerimisest ning viib uute ja kvaliteetsete, inimeste vajadustest ja soovidest lähtuvate, majanduslikult ning ökoloogiliselt elujõuliste toodete ja teenuste väljatöötamiseni.

Disainer

loovtöötaja, kes kujundab tooteid, esemeid, objekte või lahendusi. Disainer teeb sageli koostööd inseneride, konstruktorite ja teiste oma ala spetsialistidega, kes aitavad loodud idee osaliselt või täielikult ellu viia. Kui näiteks insener teab KUIDAS asju teha, siis disainer teab MIKS asju teha.

Disaini eesmärgid

Tavaliselt mõistetakse disaini all asjade ilusamaks muutmist, kuid tegelikult pole see kõik ega peamine. Disaini peamine ülesanne on leida eksisteerivale probleemile parem lahendus ehk disain algab probleemist.

Probleemi lahendamine eeldab disainerilt aga õigete küsimuste küsimist:

• Miks? - probleemi päritolu?
• Kellele? - päriskasutaja?
• Kuidas? - originaalne ja parim võimalik lahendus?

Kui disainer saab ülesande luua parem triikraud, siis lahendus peab olema kortsumatu riie (Bauhaus-is levinud mõte).

21. sajandil on disaini fookus ja valdkond laienenud käsitööoskustelt (kuju andmiselt ja kaunistamiselt ehk esteetiliselt poolelt) märksa laiemaks hõlmates ka virtuaalseid objekte, protsesse ja teenuseid. Disain kui teadlikult juhitud loomeprotsess, viib uute eri vajadustest lähtuvate toodete ja teenuste väljatöötamiseni. Disain kui võimaluste leidmine ja kasutamine on tegevus, mille tulemusena saab toode, teenus, kommunikatsioon, ruum, süsteem, protsess või muu selline tõhusam, kasutajahoidlikum, mugavam, nägusam, atraktiivsem, turvalisem ja kestlikum. Disainis lõpptulemuse saavutamine eeldab tihti pikka protsessi: teabe kogumine, tööjooniste tegemine, konsulteerimine oma ala spetsialistide ja klientidega, toodangust näidise valmistamine, toote esitlemine ja selle katsetamine. Protsessi pikkus ja etappide tarvidus olenevad aga konkreetsest toodangust, mida luuakse.

Ettevõtluses kasutatakse disaini kahel põhieesmärgil:

• kommunikatsioon, mis tähendab ettevõttega seotud sõnumite koordineeritud ja arusaadavat edastamist;
• innovatsioon, mille all mõistame muudatuste elluviimist ja uue loomist.

Kogu maailmale on oluliseks muutunud disain, mis aitab piirata kahjulikku mõju keskkonnale asendades kaupade müügi teenuste müügi arendamisega (ressursside jagamine ja nende tõhusam kasutamine). Selline globaalsete probleemide lahendamine suurendab disaini tähtsust veelgi.

Disaini valdkonnad

Disainis on erinevad valdkonnad: graafiline disain, tootedisain, teenusedisain, keskkonnadisain, pakendidisain. Moedisain ja tekstiilidisain on tootedisaini alaliigid.

Tarbekunst on ainulooming, mille käigus sünnib enamasti funktsionaalne objekt või igapäevases kasutuses olev ainukordne tarbeese.

Disain Eestis

Eesti disaini uhkuseks peetakse siiani 19. sajandil tegevust alustanud Lutheri mööblivabrikut, mis oma kõrge tehnoloogia ja innovatiivsuse tõttu meelitas siia disainereid kogu maailmast. Selle vabrikuga seoses on mainitud Alvar Aalto nime ja Bauhausi. 1966. aastast hakati Bruno Tombergi initsiatiivil disaini õpetama Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis (praegune Eesti Kunstiakadeemia), kuid Eesti disaini uut ajaarvamist võib alustada siiski 20. sajandi üheksakümnendatest aastatest, mil turumajanduse tekkimisega kinnistus arusaam disainist kui kaasaegse kvaliteetse elukeskkonna ja lisaväärtuse loojast. Eesti disainiteadlikkuse arendamisel on suur mõju Soomel ja Taanil. Vaatamata kaasaegsete arengusuundadega ja stiilivõtetega tutvumisele jääb identiteeti mõjutama oma maa kultuuripärandist ja majandusest lähtuv piirkondlik eripära. Eesti disaini ühisosa on askeetlik, baasvajadustele ja funktsioonile orienteeruv, nutikas ning luksusele mittepretendeeriv esteetika.

Eesti disainerid Eesti Disainerite Liidu praegusel ja varasemal kodulehel.

• 
  Walter Zapp. Minox fotoaparaat
• 
  Einike Soosaar. Seinavaip "RUUT"

Viited