Kasutaja:Plastik321/liivakast
 | See on kasutaja Plastik321 liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees mittelahustuvaid plastmassi tükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm.[1] Keskkonda satuvad need plastikureostuse tagajärjel ning nende lagunemiseks kulub sadu, kui mitte tuhandeid aastaid.[2] Mikroplasti allikateks on kõik tooted, mis sisaldavad mingil määral plastmassi või selle osakesi.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Mikroplastid saab jagada tekkeviisi põhjal kahte põhiliiki: esmane mikroplast ja teisane mikroplast.
Esmane mikroplast eraldub väikeste osakestena otse keskkonda. Need tekivad peamiselt sünteetilisi kiude sisaldavate rõivaste pesemisel, autorehvide hõõrdkulumise tõttu sõitmisel, hügieeni- ja kosmeetikatoodetesse sihilikult lisatud osakeste tõttu ning tööstustes toimuvate protsesside kaudu. Ookeanides leiduvast mikroplastist moodustab see hinnanguliselt 15-31%.[3]
Teisane mikroplast tekib suuremate plastesemete lagunemisel, nii ookeanis kui maismaal. Lagunemise protsessi nimetatakse fragmentatsiooniks.[4] Suuremateks plastesemeteks on näiteks kilekotid, plastpudelid, autorehvid ja kalavõrgud, kui ka suitsukonid ja joogikõrred. Ookeanides leiduvast mikroplastist moodustab see 69-81%.[3]
Mõju
[muuda | muuda lähteteksti]Mikroplastide kogus ookeanides järjest suureneb, mille tagajärjel mereloomad söövad ekslikult plastiosakesi. Toiduahela kaudu satuvad osakesed ka inimese organismi.[5] Mikroplasti mõju inimeste tervisele ei ole veel täpselt tõendatud. On teada, et plastmassi tootmises kasutatakse erinevaid mürgiseid lisaaineid: stabilisaatoreid, leegiaeglustajaid või muid keemilisi ühendeid, mis mõjuvad alla neelates inimestele ja loomadele kahjulikult. Loomadel avaldab see negatiivset mõju endokriin- ja lümfisüsteemile, mis reguleerivad hormoonide teket ja toksiinide eemaldamist.[6]
Leiukohad
[muuda | muuda lähteteksti]
Ookeanid
[muuda | muuda lähteteksti]Mikroplastide osakeste arv maailma meredes ja ookeanides on arvatust suurem. Mikroplastik kahjustab veeelustikku, kui loomad ekslikult neid söövad. Inimeseni jõuab plastik mereandide söömisega, kraaniveega ja muu toiduga. Täpne mõju inimestele on siiani teadmata, kuid on kahtlusi, et mikroplastikud eraldavad toksilisi kemikaale mille väiksed osakesed võivad jõuda inimese vereringesse.[7]
Mikroplastide levikut soodustavad suured prügisaared ookeanides, kus on üle 87,000 tonni jäätmeid.
Atmosfäär
[muuda | muuda lähteteksti]Tekstiilitööstuses kasutatavate mikroplastide hulk kasvab rohkem kui 6% aastas, ning on 16% kogu maailma plasti toodangust. Tekstiilidest eralduvad mikroplastid võivad sattuda atmosfääri ja sattuda inimese organismi nina või suu kaudu. Nendes mikroplastides on palju mürgiseid ja toksilisi aineid, mis võivad viia terviseprobleemideni. [8]
Pinnas
[muuda | muuda lähteteksti]Mikroplaste leidub ka pinnases ja aja jooksul nende kogus võib kuhjuda kogusteni, mis mõjutavad pinnases olevaid organisme ja elurikkust. Erinevad uuringud väidavad, et mikroplastide kogused pinnases on 4-23 korda suuremad kui ookeanides. [9]
Võimalikud lahendused
[muuda | muuda lähteteksti]Mikroplastiga seonduvaid probleeme ei ole võimalik koheselt lahendada. On võimalus leevendada ning ära hoida olukorra halvenemist. Kõige lihtsam viis selleks on osaleda projektides mis tegelevad antud probleemiga ning ühtlasi suunata ennast rohkem taaskasutusele. [10]
Mikroplastid ei ole viimase aja probleem, kuid selle probleemiga tegelemine on siiski üsna algstaadiumis. Otsest mõju inimesele, mereelustikule ja keskkonnale on vähe uuritud ning tõhusa leevenduse leidmiseks on vaja veel palju uurida.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ J.P.G.L.Frias,Roisin Nash (jaanuar 2019). "Microplastics: Finding a consensus on the definition".
- ↑ MIRAÇ TAPAN (23. jaanuar 2019). "Nature can't do it all: How long does it take for our waste to decompose?".
- ↑ 3,0 3,1 "Mikroplast, selle allikad, mõju ja lahendused". 10-12-2018.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Biber, Nicolas Francis Alexandre (2016). "Plastic fragmentation in the environment".
- ↑ Andrea Thompson (4. september 2018). "From Fish to Humans, A Microplastic Invasion May Be Taking a Toll".
- ↑ Liam Stack (18.04.2019). "Ocean-Clogging Microplastics Also Pollute the Air, Study Finds".
- ↑ Damian Carrington (12.03.2018). "Microplastic pollution in oceans is far worse than feared, say scientists".
- ↑ "Microplastics in air: Are we breathing it in?".
- ↑ "Microplastics in soils: Analytical methods, pollution characteristics and ecological risks".
- ↑ 10,0 10,1 "What Are Microplastics?".