Kasutaja:Oop/Intellektuaalomandi terminite loend
NB! Tegu on korrastamata mustandiga. Lugeda omal riisikol. Hiljem tuleks teisaldada aadressile Vikipeedia:Intellektuaalomandi terminite loend, et lapsed seda tarvitada saaksid.
Käesolev loend loetleb intellektuaalomandi valda kuuluvaid termineid. Selle põhieesmärk on pakkuda abi teemavalikul üliõpilastele, kes kirjutavad Vikipeedia artikleid intellektuaalomandit käsitlevate ainekursuste raames. Loend ei ole ammendav, kuid toodud näited annavad loodetavasti aimu sellest, millist laadi teemad kursuste raames artiklikirjutamiseks sobiksid.
Mitte kõik loetletud terminid ei ole rangelt võttes juriidilised ning mitte kõik neist ei sisaldu Eesti õiguses, kuid nad kõik puudutavad intellektuaalomandi probleeme ning neid kasutatakse avalikes diskussioonides intellektuaalomandi teemal, seega oleks praktiline avada neid (olgu muuhulgas või ennekõike) juriidilisest aspektist. Seejuures tasub käsitluses arvestada nii Eesti kohalikku ja ajaloolist kui ka rahvusvahelist (Euroopa Liidu ja globaalset) plaani.
Oluline on ka meeles pidada, et kõigil rahvusvahelistel terminitel ei ole ühtset juurdunud eestikeelset vastet, kasutusel võib olla sünonüüme ning samu termineidki võidakse vahel kasutada eri tähenduses (sh eksitavalt, eriti ajakirjanduses vm mittejuriidilises kontekstis). Artiklit kirjutades oleks praktiline need asjaolud fikseerida, et lugeja saaks reaalsest terminoloogilisest olukorrast ülevaate.
Intellektuaalomand
[muuda | muuda lähteteksti]- Intellektuaalomand ehk intellektuaalne omand
Autoriõigus
[muuda | muuda lähteteksti]- Autoriõigus (tõenäoliselt võiks olla ka eraldi artiklid angloameerika copyright'ist ja kontinentaaleuroopa droit d'auteur'ist, samuti Autoriõiguse ajalugu ja artiklid autoriõigusest eri riikides, sh Eesti kontekstis olulised Autoriõigus NSV Liidus ja Autoriõigus Vene Keisririigis)
- Autoriõiguse seadus
- Autoriõiguse komisjon
- Autor (autoriõigus) (artikkel Autor käsitleb üldmõistet, juriidiline mõiste vääriks eraldi artiklit)
- Autorsus
- Geoblokeering
- E-raamatute laenutamine
- Raamatukogud autoriõiguses
- Laenutushüvitis
- Reprograafiahüvitis
- Tuletatud teos
- Transformatiivne teos
- Avalik omand (public domain)
- Autoriõiguse aegumine
- Krooni omand
- Tarkvaralitsents
- Intellektuaalomandi päev
- Rahvalooming autoriõiguses (Eestis välistab AÕS rahvaloomingu otsesõnu autoriõiguse kaitse alt, kuid kõikjal see nii ei ole)
- Andmed autoriõiguses (Eestis andmed autoriõigusega kaitstavad ei ole, kuid rahvusvaheliselt on selliseid ettepanekuid ulatuslikult arutatud)
- Andmekaeve autoriõiguses
- Pärilikkusandmed autoriõiguses
- Autoriõigus ja andmekaitse (nende valdkondade ristumist käsitletakse juriidilises kirjanduses ulatuslikult)
- Lingimaks (ehk kirjastajate autoriõigus, link tax, en:Ancillary copyright for press publishers)
- Automaatne sisufilter (automatic upload filter, automatic filtering of user-generated content)
Autori õigused
[muuda | muuda lähteteksti]- Autori õigused (autorile kuuluvad üksikõigused, mis on loetletud Eesti või mõne teise riigi autoriõiguse seaduses või muus õigusaktis või juriidilises tekstis; siin all võib käsitleda ka õigusi, mis on määratletud teistes riikides, kuid mitte Eestis, ning samuti potentsiaalseid õigusi, mida ei ole rakendatud, kuid mille üle on diskuteeritud)
- Autori isiklikud õigused
- Autori varalised õigused
- Õigus teose reprodutseerimisele
- Õigus teose levitamisele
- Õigus teose tõlkimisele
- Õigus teose töötlemisele
- Õigus teoste kogumikele
- Õigus avalikule esitamisele
- Õigus teose eksponeerimisele
- Õigus teose edastamisele
- Õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele
- Õigus arhitektuurse projekti teostamisele
- Õigus disaini- ja tarbekunstiteose projekti teostamisele
- Õigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil
- Õigus saada autoritasu
- Reprodutseerimine (autoriõigus)
- Levitamine (autoriõigus)
- Töötlemine (autoriõigus)
- Avalik esitamine (autoriõigus)
- Eksponeerimine (autoriõigus)
- Edastamine (autoriõigus)
- Laenutamine (autoriõigus
- Autoritasu
- Autoritasu kunstiteose edasimüügi eest
- Autorileping
- All-litsents
- Kollektiivse esindamise organisatsioon
- Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused (NB! vrdl Naabrusõigused eraõiguses)
- Andmebaasi tegija õigused
Autorikaitseorganisatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO)
- Authors Alliance
- Eesti Audiovisuaalautorite Liit
- Eesti Autorite Ühing (EAÜ)
- Nordisk Copyright Bureau
Õigusaktid ja lepingud
[muuda | muuda lähteteksti]- Infoühiskonna direktiiv (Direktiiv 2001/29/EC)
- Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping
- Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon
- Marrakeši leping (Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping)
- Anne'i statuut
- Stop Online Piracy Act (SOPA)
- ACTA
- PROTECT IP Act (PIPA)
Vabakasutus
[muuda | muuda lähteteksti]- Autoriõiguse vabakasutuserandid
- Autoriõiguse vabakasutuserandid Euroopa Liidus
- Tsiteerimine (autoriõigus)
- Refereerimine (autoriõigus)
- Motiveeritud maht
- Teaduserand
- Hariduserand
- Ajakirjanduserand
- Karikatuur, paroodia ja pastišš autoriõiguses (võimalik, et neid tuleks käsitleda eraldi, kuigi juriidiline erand on ühine)
- Isikliku kasutamise erand (või "Teose isiklik kasutamine autoriõiguses" vms)
- Panoraamivabadus
- De minimis
- Arvutiprogrammi vaba kasutamine
- Arvutiprogrammi vaba pöördkompileerimine
- Andmebaasi vaba kasutamine
Vabakasutuslitsentsid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vabakasutuslitsents
- Vaba sisu (free content, libre content, free information)
- Vabakasutuses teoste äriline kasutus (Commercial use of copyleft works)
- Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents
- GNU GPL (GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents)
- GNU LGPL (Lesser General Public License ehk GNU Vähem Üldine Avalik Litsents)
- GFDL (GNU Free Documentation License, GNU FDL)
- Vaba Kunsti Litsents (en:Free Art license)
- BSD-litsents
- FreeBSD Documentation License
- Open Content License
- Open Game License
- Open Publication License
- Viraalne litsents (en:Viral license)
- Share-alike (en:Share-alike, eestikeelne vaste?)
Vaba tarkvara jms
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaba tarkvara (vabavara)
- Vaba tarkvara päev
- Avatud lähtekoodiga tarkvara
- Hülgvara (abandonware)
- Omanduslik tarkvara
Autoriõigusliikumine
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaba kultuuri liikumine
- "Vaba kultuur"
- Avatud teadmus (open knowledge)
- Electronic Frontier Foundation (EFF)
- Creative Commons (CC)
- Free Software Foundation (FSF)
- Communia
- Centrum Cyfrowe
- CopyCamp
- La Quadrature du Net
Piraadiliikumine
[muuda | muuda lähteteksti]Piraatlus
[muuda | muuda lähteteksti]- Piraatlus (autoriõigus) (piraatlus autoriõiguslikus tähenduses ei piirdu internetiga)
- Piraatkoopia (on ka mittekopeeriv autoriõiguslik piraatlus, nt autori loata tuletatud teosed)
- Internetipiraatlus
- Joogapiraatlus
- Biopiraatlus
- Piraattarkvara
- Tehniline kaitsemeede
Tööstusomandiõigus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tööstusomandiõigus
- Tööstusomand
- Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon
- Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus
Patendiõigus
[muuda | muuda lähteteksti]- Patendiõigus (vananenud nimetus leiutusõigus)
- Patendiseadus
- Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon)
- Patendikaitse
- Patendiamet
- Eesti Patendiraamatukogu
- Patent
- Kasulik mudel
- Tööstusdisainilahendus
- Leiutis
- Leiutustase
- Autoritunnistus
- Paralleelimport
Kaubamärgiõigus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaubamärgiõigus
- Kaubamärk
- Kaubamärgiseadus
- Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem
- Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteem
- Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokoll
- Kaubamärgiõiguse leping (1994)
- Olümpiasümboli kaitse Nairobi leping
- Rahvusvaheline kaubamärgitaotlus
- Individuaalne kaubamärk
- Kaubanduslik kaubamärk
- Kollektiivkaubamärk
- Garantiimärk
- Teenusmärk
- Kaubaperekond
- Logo
- Hoiatustähis
- Üldtuntud kaubamärk
- Üldnimetus
- Tööstusomandi apellatsioonikomisjon
- Eristusvõime
- Kaitstud geograafiline tähis
- Geograafilise tähise kaitse seadus