SOOME-UGRI KEELKOND[muuda | muuda lähteteksti]

Soome-ugri on suurimaks haruks Uuri keelkonnal ja soome allharusse kuulub nii eesti kui ka

soome keel. Soome allharusse kuuluvad rahvad elavad Euroopa põhja osas ja Ugri harus olevad

rahvad Doonau jõgikonnas kui ka Lääne-Siberi piirkonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üks keeleteadlaste seas populaarne teooria, mis on tõestamata - väidab, et kõik soome-ugri keeled

on tekkinud ühest ainsast algkeelest, mis selle jagunemise käigus tekkisid.

Teise aastatuhande esimesel poole kujunes eesti keel iseseisvaks keeleks. See oli läänemeresoome

algkeele hõimumurre. Eelkõige maamurde ja Ugala murde lähenemise tulemuseks oli eesti keel.

Tõenäoliselt oli selle põhjuseks indoeuroopa keelkonda kuuluvate germaani ja keelte mõju.

Läänemeresoome keelte hulka kuulub ka eesti keel. Tänapäeval on eesti keele rääkijaid umbes

1,1 miljonit, neist enamik elab Eesti Vabariigis.

Tänapäeval surevateks keelteks on liivi ja vadja keel,

neid keeli valdab praeguseks ainult paarkümmend inimest. Sama saatust tundub varsti isuri keelt tabamas.

Eesti keelele lähimateks tänapäeval kõnelevateks keelteks on soome, vepsa ja karjala keel. Suurim osa

neist on soomlased, keda on umbkaudu 8 miljonit.

Peale läänemeresoome keelte kuuluvad soome-ugri keelkonda: lapi keeled, kaks mordva keelt, permi keeled,

mari keel ja urgi keeled. Samojeedi ja soome-ugri keeled moodustavad koos Uurali keelkonna. Samojeedi

keeled on soome-ugri ühed kaugemad sugulased.