Kasutaja:Laura Priisalm/liivakast

Freya

Algne tekst: Freya (vanapõhja keeles Freyja 'naine, emand'; ka Vanadis 'vaanide tütar') oli muinaspõhja mütoloogias viljakusjumalanna, Frey (Freyri) õde ja Njördri tütar.

Kuna Freya oli ka armastuse, sõja, ilu ja nõiakunsti jumalanna, oli ta rahvausundis üks populaarseimaid jumalannasid.

Freya (vanapõhja keeles Freyja; vanapõhja keelest tõlgituna “Leedi”, “Naine” või “Armuke/Proua”) on muinaspõhja mütoloogia üks tähtsamaid jumalannasid. Teda seostatakse peamiselt armastuse, viljakuse ja iluga, aga ta esindas ka rikkust, ettekuulutusi, maagiat, seksuaalsuhteid, iha, sõda ja surma. Tema poole palvetas palju naisi, kes vajasid abi sünnituse, abielu või hea viljasaagiga.

Kuuluvus

Muinaspõhja jumalad ja jumalannad jagunesid kahte hõimu: Vanir ja Aesir. Freya kuulub sünni poolest Vaniri hõimu, hiljem saab temast aga Aesiri jumalate auliige. Aesiri jumalad kutsusid Freyat Gullveigiks, mis tähendab “näljane kulla järgi”. Aesiri jumalad armusid Freyasse ja tahtsid tema maagiat endale. Osasid Aesiri jumalaid ja jumalannasid, kes uskusid ausse, lojaalsusse ja seadustesse, vihastas Freya maagia, mis läks nende uskumustega vastuollu. Aesiri hõim püüdis teda tappa, põletades jumalannat kolm korda, aga Freya ei surnud, vaid tõusis tuhast. See halvendas Aesiri ja Vaniri omavahelisi suhteid ja nad alustasid sõdimist. Aesir võitles relvade ja jõuga ning Vanir võitles maagiaga. Sõda kestis aastaid, kuni nad lõpuks väsisid. Nad sõlmisid rahu ja andsid üksteisele pantvange. Freya, tema vend Freyr ja isa Njord saadeti Aesiri. Kaks Aesiri jumalat saadeti Vaniri, kus neid koheldi hästi, kuid Freyat, tema kaksikvenda, ja isa Aesiris hästi ei koheldud.

Perekond

Freya vend Freyr, keda seostatakse hea ilma ja õnnega ning kes on väidetavalt Rootsi kuningate eelkäija. Freya abikaasa Odr on suvepäikese sümbol ja teda arvatakse olevat Odiniga sama isik, neil on Freyaga tütred Hnoss ja Gersemi. Jumalanna vanavanem on Buri, kes on loojajumal. Freya vanemad on mere-, tuule- ja tormijumal Njord ja Emake Maa Nerthus. Vend Freyr on päikesepaiste-, hea ilma ja hea õnne jumal. Tütar Hnoss on iha- ja himujumalanna, teine tütar Gersemi aga ilu- ja valdustejumalanna. Mõlemad tütred on ilusad nagu Freya ning võluvad nagu Odr. Abikaasa Odr polnud kuulus nagu Freya, talle meeldis olla mitteteatud ja äratundmatu, sest ta ei soovinud, et teda segatakse. Oma suvepäikese sümbolile omaselt käis ta igal pool nagu päike. Talle meeldis reisida ja olla ära pikka aega, omandades nii maailmatarkusi.

Kaksikvend Freyr oli ilus ja musklis ning pikkade lendlevate juustega. Ta oli haldjate isand ja tal oli maagiline kaarik, mida vedasid metssead. Igale poole, kuhu Freyr kaarikuga läks, tõi ta rahu. Tal oli ka maagiline laev, mis sõitis alati hea tuulega ning seda sai kokku voltida. Freyr armus hiiglasesse Gerdi, kes teda vastu ei armastanud. Ta palus oma teenril Skinriril Gerdi tema juurde tuua. Selleks andis ta teenrile võlumõõga, ilma milleta aga Freyr suri. Freyr vahetas mõõga Gerdi vastu, olles valmis armastuse eest surema.

Jumalannal oli palju kõrvalsuhteid ja afääre, aga kui Odr kaduma läks, nuttis Freya kullaks muutuvaid pisaraid ning läks teda otsima, muutes end keebi abil pistrikuks. Odrist oli saanud inetu merekoletis, aga Freya jäi tema kõrvale, sest armastas oma abikaasat väga. Kui Odr mõrvati, pakuti talle kohta Valhallas, kuigi ta ei surnud kangelasena lahinguväljal. Valhallasse sai ta ainult seetõttu, et Freya oli ähvardanud vihahoos raevununa kõik teised jumalad tappa.

Atribuudid

Kõige tihedamini kujutatakse jumalannat blondide juustega, kandmas viikingite kiivrit ja käes hoidmas mõõka. Freyal olid sinised silmad ja ta oli väga ilus. Iga mees tahtis temaga abielluda ja iga naine olla tema.

Freya sõidab muinaspõhja mütoloogilises kosmoses ringi kaarikuga, mida veavad kassid. Ta keep on tehtud pistrikusulgedest ja ta kannab kaelakeed Brisingameni kaelakeed. Kaelakee nimi ise tähendab “tuleehet”. Kaks isast kassi, kes Freya kaarikut vedasid, olid suured ja sinised. Freya sai kassid Thorilt, välgujumalalt. Kui Thor oli kalal, kuulis ta kuidas maagiline isane kass Bayun laulis oma kahele sinisele kassipojale. Bayun palus Thori abi,Thor võttis kassipojad ja andis kassid Freyale. Bayun muutus seejärel linnuks ja lendas ära.

Kui Freya kandis Brisingameni kaelakeed, ei suutnud ükski mees ta ilule vastu panna. Kaelakee tegid spetsiaalselt talle neli kääbust, kes nõudsid vastutasuks, et Freya veedaks igaühega neist ühe öö. Algselt soovis Freya kaelakee eest maksta kullaga, aga kääbused kullast ei hoolinud. Loki, pettuste jumal muutis ennast kirbuks, varastas kaelakee, ja oli nõus selle tagasi andma siis, kui Freya alustab sõda kellegi vahel. Jumalanna tegigi nii, et kaks kuningat omavahel võitleksid. Maagiat abil äratas ta surnud sõdalased taas ellu ja sõda ei lõppenud kunagi.

Keep võimaldab Freyal võtta pistriku kuju, seostades teda maagiaga. Freya laenas keepi ka Lokile, et viimane saaks parandada muinaspõhja jumalatele tehtud pahandusi. Tema teiseks transpordivahendiks oli lojaalne metssiga Hildisvini, kes võis olla Freya armuke Ottar, kelle Freya ise oli metsseaks muundanud, et paljastada Ottari pärinemise hiiglastest.

Kuna Freya on võimeline reisima igasse üheksasse põhjamaa maailma, on teda hiljem hakatud seostama ka haldja- ja hingekuningriikidega. Freya on valküüride, kes viisid lahingus langenuid Valhallasse, juht. Räägiti, et tema reisimine öötaevas koos valküüridega on virmaliste tekkepõhjuseks. Valküürid olid naishinged, kes olid tumedad sõdalastest surmainglid. Nad lendasid üle lahinguväljade ja võtsid kaasa tugevaid sõdalasi ja sõjakangelasi. Osad inimesed arvavad, et Valküürid olid Freya ja Odini tütred.

Freyat sidus nõiakunstiga ka Seidri maagia kasutamine, millega ta suutis tajuda saatuse kujunemist ja seda muuta. Jumalanna pisarad muutsid maapinda või vett puudutades kuju. Maaga kokkupuutes muutusid need kullaks ja veega puutudes merevaiguks. Freya kandis loomanahku ja kassinahast kindaid; et näha tulevikku, sõi ta loomade südameid. Tema pühad lilled on varsakabjad, karikakrad ja priimulad.

Freya arhetüübid

1. Kujumuutja - Freya on šamaanjumalanna, kes kasutas kuningriikide vahel liikumiseks oma keepi, et muundada ennast linnuks, lisaks sellele sai ta ka teisi inimesi loomadeks muundada.

2. Armastaja - Freyale meeldivad armastuslaulud ja lilled. Tal võis küll olla palju armukesi, aga ta armastas oma abikaasat siiski sügavalt.

3. Sõdalane - Freya kutsus sõjas langenuid koos oma naiste ja armukestega temaga koos jumalanna aladele elama, aga ta sai kutsuda vaid pooled kõige vapramatest langenud sõdalastest. Ülejäänud läksid Odiniga Vahallasse. Freya sai omale sõdurid valida enne Odinit. Freya ala on Sessrumnir, kus oli surnud hingedele piisavalt kohti. Jumalanna toitis neid, hoolitses nende eest ja kasvatas nende jõudu. Freyal oli vaja nende abi, et maailma taas üles ehitada. Freya kutsus oma allmaailma ka naisi, kes surid üllalt ja tervitas neid saabumisel.

Viited

[1] Norse Gods And Goddesses: Freya. (i.a) Kasutatud 10.10.2019, https://norsegodsandgoddesses.net/goddesses/freya/

[2] Loh-Hagan, V. (2019). Freya. Ann Arbor, Michigan: Cherry Lake Publishing Kasutatud 31.10.2019, https://ebookcentral.proquest.com/lib/nlibee-ebooks/reader.action?docID=5436364

[3] Goddess-Guide.com: Freya Norse Goddess of Love and War. (2007-2019) Kasutatud 10.10.2019, https://www.goddess-guide.com/freya.html

[4] Groeneveld, E. (2018) Ancient History Encyclopedia: Freyja. Kasutatud 10.10.2019, https://www.ancient.eu/Freyja/

[5] Viking Jewelry: Freya: Norse Goddess of Love and Beauty. (i.a) Kasutatud 10.10.2019, https://blog.vkngjewelry.com/freya/