Kasutaja:Kkrigul/liivakast
 | See on kasutaja Kkrigul liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
| Jämesoolevähk | |
|---|---|
| carcinoma coli / carcinoma recti | |
| Sünonüümid | Käärsoolevähk / Pärasoolevähk |
 | |
|
Soole piirkonnad, kus jämesoolevähk võib paikneda | |
| Valdkond | Gastroenteroloogia, onkoloogia |
| Sümptomid |
Muutused sooletegevuses (kõhukinnisus, -lahtisus), |
| Riskitegurid | Vanus, ülekaalulisus, suitsetamine, alkoholi tarbimine, puudulik kehaline aktiivsus, põletikulised soolehaigused |
| Diagnoosimeetod | Peitvere test, koloskoopia |
| Ravi | kirurgiline, medikamentoosne, keemiaravi |
| RHK-10 | C18, C19, C20 |
Jämesoolevähk ehk kolorektaalvähk (ladina keeles carcinoma coli / carcinoma recti) on umbsoole, käärsoole või pärasoole piirkonnast alguse saanud pahaloomuline kasvaja. Antud vähi teke on mitmeetapiline protsess, mille käigus arenevad healoomulistest kasvajatest ajapikku ehituslikult muutunud ja suurenenud vähikolded. Jämesoolevähk on levimuselt maailmas kolmandal kohal ja vähisurmade põhjustajana neljandal kohal.[1]
Jämesoolevähi esinemine kasvab nii Eestis kui ka kogu maailmas. Maailmas on täheldatud on kasvu just nooremate täiskasvanute seas.[2] Eestis diagnoositakse praegu peaaegu 1000 uut jämesoolevähi juhtu aastas. 2000. aastal oli uute juhtude arv tunduvalt väiksem ja ulatus vaid 680 diagnoosini aastas.[3] Haiguse levimuse kasvu seostatakse elustiili, sealhulgas toitumis- ja liikumisviiside muutumisega.[4]
Haiguse tekkepõhjused ja riskitegurid
[muuda | muuda lähteteksti]Pole tuvastatud ühte kindlat põhjust, miks jämesoolevähk tekib, küll aga teatakse erinevaid riske, mis haigestumise tõenäosust kasvatavad. Näiteks on teada, et haigestumise risk kasvab vanusega. Haigestumus hakkab eriti tõusma 50ndates eluaastatutes ja saavutab kõrgpunkti 70ndates eluaastates. 90% jämesoolevähi juhtudest esineb inimestel, kes on üle 50 aasta vanused. Veel on olulisteks riskiteguriteks rasvase toidu söömine, vähene liikumine ja ülekaalulisus. Vähirisk on suurem ka haigetel, kellel on vähikolle mõnes muus organis juba avastatud. Riski saab vähendada vältides suitsetamist ning alkoholi ja punase liha liigtarbmist.[5]
Uuringud näitavad, et enamus vähijuhtudest tekib inimestel, kellel pärilik eelsoodumus vähile puudub ehk juhtudel kui suguvõsas pole varem haigust avastatud. Umbes veereand juhtudest on perekondlikud ehk eeldatavasti pärilikud, aga seejuures ei pruugi olla täpselt teada geenirikete arv, paiknemine, iseloom ning tekkemehhanism. Vaid 2-5% puhul juhtudest on tuvastatud konkreetsed geenimuutused, mis haiguse teket soosivad.[6]
Sümptomid
[muuda | muuda lähteteksti]Haiguse alguses võivad sümptomid puududa või jääda märkamatuks. Tüüpilisteks sümptomiteks on:
Diagnoosimine
[muuda | muuda lähteteksti]
Hetkel on soolevähi diagnoosimise kuldseks standardiks jämesoolevaatlus koloskoopial, mille käigus vaadeldakse soolt painduva torukujulise videokaameraga varustatud uurimisvahendi ehk endoskoobi abil. Antud protseduuri ajal saab soolest võtta ka koeproove, mida on hiljem võimalik kasutada kasvajarakkude tuvastamiseks mikroskoobi abil (ehk histoloogiliseks analüüsiks). Vaatluse käigus on võimalik koheselt eemaldada väiksemad healoomulised kasvajad, mis võiksid edaspidi pahaloomulisteks kasvajateks areneda.
Mitmetes Euroopa riikides (sh Eestis) korraldatakse jämesoolevähi sõeluuringuid vähi varaseks tuvastamiseks. [8] Eestis oodatakse jämesoole vähi sõeluuringusse iga kahe aasta tagant 60-69 aastaseid ravikindlustatud mehi ja naisi. Esmalt võetakse sõeluuringu käigus patsiendilt peitvere testimiseks väljaheite proov. Peitveri on veri väljaheites, mis võib silmaga jääda märkamatuks, kuid on immuunkeemilise testi abil tuvastatav. Kui peitvere test osutub negatiivseks, siis korratakse testi kahe aasta pärast. Positiivse peitveretesti korral ehk juhul kui peitvere kogus väljaheite proovis ületab kindla piiri, suunatakse patsient koloskoopiasse.
Koloskoopia käigus vaadeldakse jämesoolt seestpoolt, et leida vähieelseid muutuseid – limaskesta kasvajaid ehk polüüpe, näärmekoe healoomulisi kasvajaid ehk adenoome või juba pahaloomuliseks kujunenud kasvajaid ehk kartsinoome. Jämesoolevähi sõeluuring on hetkel parim abivahend avastamaks soolevähki varases staadiumis, et ennetada pahaloomulise vähivormi teket või tagada edukas ravi.[3]
Ravi
[muuda | muuda lähteteksti]Jämesoolevähi ravi on iga isiku puhul individuaalne ning sõltub erinevatest teguritest nagu näiteks kasvajate suurus, haiguse levik ja histoloogia tulemus. Ravina kasutatakse nii kirurgilist, keemilist või medikamentoosset ravi nende erinevates kombinatsioonides. Väga varajases staadiumis on võimalik jämesoolevähi kasvajaid eemaldada juba koloskoopia käigus. Kirurgiliselt opereeritakse jämesoole vähki kas avatud kõhuõõne lõikuse abil või laparoskoopiliselt, mil tehakse väikesed lõiked läbi naha ja lihaste, mille kaudu sisestatakse kaamera ja teised operatsiooniinstrumendid. Keemia ja kiiritusravi toetab tavaliselt kirurgilist ravi, kuid on juhtumeid, kus patsiendid said terveks ka kirurgilise sekkumiseta.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ferlay, Jacques, Isabelle Soerjomataram, Rajesh Dikshit, Sultan Eser, Colin Mathers, Marise Rebelo, Donald Maxwell Parkin, David Forman, and Freddie Bray. 2015. “Cancer Incidence and Mortality Worldwide: Sources, Methods and Major Patterns in GLOBOCAN 2012.” International Journal of Cancer. https://doi.org/10.1002/ijc.29210.
- ↑ Bailey, Christina E., Chung Yuan Hu, Y. Nancy You, Brian K. Bednarski, Miguel A. Rodriguez-Bigas, John M. Skibber, Scott B. Cantor, and George J. Chang. 2015. “Increasing Disparities in the Age-Related Incidences of Colon and Rectal Cancers in the United States, 1975-2010.” JAMA Surgery. https://doi.org/10.1001/jamasurg.2014.1756.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Haigekassa. "Jämesoolevähi sõeluuring" (sait). Vaadatud 04.12.20.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ Aran, Veronica, Ana Paula Victorino, Luiz Claudio Thuler, and Carlos Gil Ferreira. 2016. “Colorectal Cancer: Epidemiology, Disease Mechanisms and Interventions to Reduce Onset and Mortality.” Clinical Colorectal Cancer. https://doi.org/10.1016/j.clcc.2016.02.008
- ↑ Huxley, Rachel R., Alireza Ansary-Moghaddam, Peter Clifton, Sebastien Czernichow, Christine L. Parr, and Mark Woodward. 2009. “The Impact of Dietary and Lifestyle Risk Factors on Risk of Colorectal Cancer: A Quantitative Overview of the Epidemiological Evidence.” International Journal of Cancer. https://doi.org/10.1002/ijc.24343.
- ↑ Mikita, V., Joost, K., Laidre, Piret., Toome, K., Tõnisson, N., Soplepmann, J., Rebane, E., Kostina, O., Roomere, H. 2009. “Päriliku Jämesoolevähiga Patsientide Geneetilise Konsulteerimise Ja Jälgimise Juhend.” Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11287.
- ↑ Gallagher C, Lister T SM. Clinical medicine 8th edition. In: Kumar P, Clark M E, editor. 8th ed. Edinburgh: Elsevier; 2012. p. 431–83.
- ↑ Männik A, Suuroja T, Juus E, Võrno T, Uusküla A, Reile R, Orav K, Kiivet R-A. (2014). "Kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhusus" (pdf). Tartu: Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut. Vaadatud 04.12.20.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)