Kasutaja:Kellyreisbich\liivakast

Kellyreisbich\liivakast
Gabriel Tarde Gabriel Tarde
Sündinud	12.märts 1843 Sarlat
Surnud	13. mai 1904 Pariis
Elukoht	Prantsusmaa
Rahvus	Prantslane
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	Sotsioloog, kriminoloog

Sissejuhatus

Gabriel Tarde on Prantsuse sotsioloog ja kriminoloog, kelle peamiseks uurimisalaks oli sotsiaalne interaktsioon. Tarde elutöö on mõjutanud sotsiaalpsühholoogiat ning sotsiaalsete ideede levikut. Ta on kirjutanud mitmeid töid ja raamatuid seoses kriminoloogia ja sotsioloogiaga.

Elukäik

Gabriel Tarde- täisnimega Jean-Gabriel De Tarde sündis 12. märtsil 1843. aastal Prantsusmaal Sarlati kogukonnas Dordogne provintsis. Tarde isa oli kohtunik ja sõjaväeohvitser. Alates 7. eluaastast peale Tarde isa surma kasvatas teda üksikvanemana ema. Tema esivanemate hulka kuulub ka kuulus astronoom Canon Jean Tarde (1561-1636). 1877. aastal abiellus ta Marthe Bardy Delislega. Nende abielust sündis Tardele kolm last.

Haridus

Esmase õppe sai Gabriel kodukoha Sarlati jesuiitide koolist. Juba noore poisina oodati Gabriel Tardelt suundumist teaduslikku haridusteed, kuid tervisega seotud probleemide tõttu pidi ta oma valikut muutma. Kõrgema hariduse omandas Gabriel Tarde Pariisis, kus ta alustas õpinguid õigusteadusega Toulouse'i Ülikoolis ja Pariisi Ülikoolis.

Töö

Gabriel Tarde on prantsuse sotsioloog ja kriminoloog, kes oli oma aja üks mitmekülgsemaid ühiskonnateadlaseid. Aastatel 1875-1893 töötas Tarde uuriva kohtunikuna kodukohas Sarlati kohtus. 1894. aastal töötas ta kriminaalstatistika büroo direktorina Pariisi õigusministeeriumis ja alates 1900 aastast modernse filosoofia professorina Prantsuse Kolledžis. . Tööväliselt oli ta moraali-ja riigiteaduste akadeemia liige. Oma põhilise filosoofilise uskumuse oli Tarde välja töötanud 1875. aastaks. Tarde esimeseks kirjutatud ja avaldatud raamatuks oli 1879. aastal noorte luulekogu. Aastatel 1880-1885 kirjutas ta ka mitmeid kriminaalteemalisi artikleid väljaande Revue philosophique’i jaoks, mida toimetas Theudole Ribote (1839-1916) . 1886. aastal avaldas kohtunikuna töötav Gabriel Tarde oma esimese töö võrdleva kriminoloogia kohta.

Sotsiaalne filosoofia

Gabriel Tarde on pannud püsiva aluse tänapäevasele kriminoloogia teooriale ja karistusfilosoofia põhitõdedele. Sotsioloog on andnud olulise panuse sotsiaalse suhtluse teooriasse. Tarde lõi oma elu jooksul sotsioloogiasüsteemi, mis põhines psühholoogial ja mille eesmärk oli selgitada sotsiaalset käitumist alates kultuurist kuni indiviidini. Kõige tuntum Tarde teooria on sotsiaalse interaktsiooni kohta, mis tõstab esile indiviidi tähtsust suures kogukonnas, mis viis ta konflikti Emile Durkheimiga, kes pidas ühiskonda ühtseks kollektiivseks üksuseks. Konflikti tõttu Emile Durkheimi esitatud kriitika pärast jäeti Gabrieli eluajal tema ontoloogilised ideed tähelepanuta. Üks Tarde uskumus seisnes piltlikult ka selles, et leiutised on edasijõudmise alus ja ainult 1 inimene 100st on võimeline midagi looma. Kõik ülejäänud uuendused on järele tehtavad, kuid erinevad järgi tehtud asjad erinevad omakorda üksteisest. Järele tehtud asjade vahe seisneb kultuuris ja ajas, sest mõlemad on muutlikud ja annavad võimaluse jäljendatud asjadel olla parem ja erilisem. Tulemiks on uus leiutis, mis kohanes ja muutus vastavalt vajadusele, kuid on algselt siiski ühe inimese välja mõeldud. Gabriel Tarde elutöö on mõjutanud sotsiaalpsühholoogiat ja sotsiaalsete ideede levikut. . Kriminaalset poole osas oli Tarde arvamusel, et kriminaalne tüüp ei ole mitte antropoloogiline vaid sotsiaalne. Kuritegelik olemus ei ole bioloogiliselt päritud, vaid “õpitud“, ja sõltub keskkonnast ning on jäljendamise tagajärg. Paljud teadlased tunnevad tänaseni Gabriel Tarde mõtete vastu huvi seoses kultuurievolutsiooniga.

Kirjutised

• „La Criminalité Comparée“(1886)- Gabriel Tarde esimeseks tööks oli kriminoloogiaga seotud „La Criminalité Comparée“, mis avaldati 1886. aastal. Raamat koosnes peamiselt varasemalt kirjutatud ja avaldatud artiklitest ja on jaotatud neljaks erinevaks peatükiks.

• „La Philosophie Pénale“ (1890) - Teise avaldatud raamatu teemaks on samuti kriminoloogia ja see avaldati 1890 aastal. Selles raamatus töötas Gabriel Tarde välja oma isikliku kriminaalvastutuse teooria, mis keskendus kriminaalse tegevuse eest vastutuse võtmisele.

• „Les lois de l'imitation“ (1890)- Raamat räägib imitatsiooniseadustest, mida on võimalik kasutada sotsiaalteadustes, loodusteadustes ja ka reaalses elus.

• „Monadologie et sociologie“ (1893)- Selles raamatus on esitatud Gabriel Tarde universaalse sotsioloogia teooria, mille eesmärgiks on lahti seletada sotsiaalset olemust kasutades erinevaid nähtusi(loodus, keemilised ained, loomad). Kirjutatu põhineb nii klassikalisel ratsionalistlikul filosoofial kui ka selle aja kaasaegseimatel teadusteooriatel.

• „Fragment d'histoire futuure“(1896)- Gabriel Tarde esimene romaan. Ulmeromaan räägib jäätunud maa südames ellu jäänud inimgrupist, nende ühiskonna toimimisest ja tuleviku hüvanguks uue maailma ehitamisest.

• „L’opposition universelle. Essai d'une théorie des contraires“(1897)- Raamat räägib sotsioogiast ning selle toimimisest läbi psühholoogia ja erinevate loodusteaduste.

• „Écrits de psychologie sociale“ (1898)- Sotsioloogia psühhoogia raamat.

• „L'opinion et la foule“ (1901)- Raamat räägib avalikkust mõjutavatest mehhanismidest ja sellest, kuidas arvamust määratleda. • „La psychologie“ (1902)- Gabriel Tarde eelviimane raamat, mis mõtestab lahti Tarde mõttemaailma üldiselt sotsioloogia ja psühholoogia osas. Aastatel 1900-1901 õpetati Prantsuse Kolledzis selleteemalist kursust.