Kasutaja:Kadri255/liigiteke

Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tagajärjeks on uue liigi (või uute liikide) tekkimine.Geograafilist faktorit arvestades saab eristada kahte peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Esimesel juhul on uut liiki moodustav organismirühm geograafiliselt eraldatud lähteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus. Täpsemal käsitlemisel, kui arvesse võetakse geograafilise eraldatuse määra, eristatakse nelja liigitekke vormi: allopatriline, peripatriline, parapatriline ja sümpatriline. Mõnikord on liigiteke esile kutsutud ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja loomakasvatuses.

Mudelid

Kõik liigid on tekkinud evolutsiooni tulemusena.

Allopatriline

Main article: Allopatric speciation

Allopatrilisel liigitekkel jaguneb populatsioon kaheks geograafiliselt eraldatud populatsiooniks (näiteks elukohtade jagunemine geograafiliste muutuste tõttu nagu näiteks mägede tekkimine). Eraldunud populatsioonid läbivad genotüüpilised või fenotüüpilised muutused: a) alluvad erinevalt loodusliku valiku survele, b) läbivad erinevalt geenitriivi, c) esile tulevad erinevad mutatsioonid. Kui nende kahe populatsiooni isendid uuesti kohtuvad, ei ole nad enam võimelised omavahel järglaseid saama ega geneetilist materjali vahetama, on tekkinud ristumisbarjäär. 

Peripatriline

Main article: Peripatric speciation

Peripatriline liigiteke on allopatrilise liigitekke alamvorm. Uued liigid tekivad populatsiooni perifeersetel aladel, isoleeritud kohtades. Tekivad väikesed populatsioonid, mis isolatsiooni tõttu ei ole enam võimelised geneetilist materjali vahetama esialgse populatsiooniga. Peripatrilise liigitekkega on seotud ka rajajaefekt ning pudelikaela efekt. Geenitriivil on peripatilisel liigitekkel oluline roll.

Parapatriline

Main article: Parapatric speciation

Parapatrilisel liigitekkel on ainult osaline populatsioonide eraldumine 

Sümpatriline