Kasutaja:JaakSysi/liivakast

See on kasutaja JaakSysi liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia.

Matkapliit ehk priimus on kaasaskantav pliit, mida kasutatakse matkamisel, telkimisel, piknikul või olukordades, kus toidu valmistamine harjumuspäraste vahenditega on keeruline.

Matkapliite võib jaotada erinevatesse kategooriatesse disaini ja kasutatava kütteaine alusel. Levinumad kütused on propaani ja butaani segu ning piiritus.

Ajalugu

Tänapäevased kaasaskantavad pliidid võeti kasutusele 19. sajandi alguses. Prantsuse päritolu kokk Alexis Soyer tõi sisse mitmeid uuendusi, sealhulgas gaasi kasutamine kokanduses ja reguleeritava temperatuuriga küpsetusahjud. Aastal 1849 tõi Soyer turule esimese kaasaskantava "võlupliidi", millega sai toitu valmistada igal pool. Seade sarnanes oma tööpõhimõttelt petrooleumilambile, milles kasutatakse kütusesse ulatuvat tahti põleti töös hoidmiseks. ^[1]

Matkapliitide tüübid

Lisaks erinevatele kütustele eristatakse pliite ka suuruse ja portatiivsuse järgi. Väikseimad mudelid sobivad hästi seljakotimatkajatele, kelle jaoks on oluline väike kaal ja kompaktsus. Suuremad pliidid võivad sarnaneda juba kodukasutuses olevatele, kuid on tunduvalt raskemad ja mõeldud pigem autoga või muu liikumisvahendiga matkajatele.

Gaasipriimus

Praegusel ajal ilmselt üks levinumaid matkapliidi tüüpe. Kasutatavateks gaasideks on propaan ja butaan, mille kasutusvahekord gaasipadrunites olevates segudes sõltub aastaajast^[2]. Disaini poolest võib gaasiga töötavad pliidid jaotada kaheks: põleti kinnitub gaasipadrunile ja see omakorda toimib alusena või iseseisev pliit, mis ühendatakse gaasipadruniga väikese toru/vooliku abil. Iseseisvatel pliitidel võib põleteid olla ka rohkem kui üks, kuid selle arvelt väheneb ka portatiivsus.

Piirituspõleti

Tegemist on lihtsamat tüüpi ühe põletiga pliidiga, kus põletis sisalduv kütus ei ole surve all ning põleb lõpuni või leegi kustutamiseni. Peamiseks kasutatavaks kütuseks on kuivpiiritus või piiritus. Põletid on ülimalt väiksed ja kompaktsed ning sobivad hästi minimaalse varustusega matkajatele. Sarnast seadet kasutatakse ka fondüü serveerimisel. Piirituspõleti on üks osa katelokist, mida kasutab Eesti kaitsevägi^[3].

Ohutus

Matkapliit võib pealtnäha tunduda turvaline, kuid kindlasti tuleks kasutamisel jälgida vajalikke ohutusnõudeid:

matkapliit on mõeldud välitingimustes kasutamiseks;
jälgi tuleohutust;
gaasipriimuste puhul veendu, et gaasipadrun on korrektselt põletiga ühendatud;
lase enne kokkupakkimist pliidil maha jahtuda;
hoiusta pliiti kuivas kohas;^[4]
piirituspõletile ei tohi mingil juhul lisada kütust kasutamise ajal;
enne esmakordset kasutamist loe kindlasti läbi pliidi kasutusjuhend;
ära kasuta defektiga seadet.

Viited

↑ Pescovitz, David (29. juuni 2010). "History of the camping stove". Boing Boing. Vaadatud 02.05.2021.
↑ Pajuste, Margo (4. mai 2020). "MATKAKÖÖGI ABC: kuidas valida priimust?". Õhtuleht. Vaadatud 02.05.2021.
↑ Aldošin, Tanel (2015). "Sõduri käsiraamat" (PDF). KVÜÕA Lahingkool. Vaadatud 03.05.2021.
↑ "Using a Camping Stove – 8 Safety Tips". Mountain Warehouse. 01. august 2016. Vaadatud 02.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)

[1] Pescovitz, David (29. juuni 2010). "History of the camping stove". Boing Boing. Vaadatud 02.05.2021.

[2] Pajuste, Margo (4. mai 2020). "MATKAKÖÖGI ABC: kuidas valida priimust?". Õhtuleht. Vaadatud 02.05.2021.

[3] Aldošin, Tanel (2015). "Sõduri käsiraamat" (PDF). KVÜÕA Lahingkool. Vaadatud 03.05.2021.

[4] "Using a Camping Stove – 8 Safety Tips". Mountain Warehouse. 01. august 2016. Vaadatud 02.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)

[1]

[2]

[3]

[4]