Kasutaja:Griimaa/Acne vulgaris

Akne (ladina keeles Acne vulgaris) on krooniline rasunäärmete ja karvafolliikulite põletik, kus põletikuline protsess paikneb sagedamini karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ühenduskohal.^[1]

Akne esimesed tunnused ilmnevad 12-14 aasta vanuses, perioodil millal toimuvad hormonaalsed muutused. Haigusele iseloomulikud tunnused tekivad näole, seljale ja rinnale. Haigus kulmineerub 15-18 aastaselt, hiljem enamikul taandareneb, mõnikord võib kesta üle 25. eluaasta.^[1]

Sümptomid

Aknet iseloomustavad komedoonid, paapulid, pastulid, fistulid ja võimalik naha armistumine.

Paapulid on sõlmekesed. Pastulid on mädavillid. Sügavatest põletikulistest kolletest võivad esineda sõlmed,mida nimetatakse fistuliteks.^[1]

Armid

Akne armid tekivad sügavate põletikuliste kollete taandarengul. Haav püüab ennast ravida kollageeniga (enim leiduv valk imetajate epiteelkoes, mis tagab naha elastsuse), mistõttu kuhjub liiga palju kollageeni ühte naha piirkonda ja sellise protsessi tulemuseks on arm.^[1]

Pigmentatsioon

Pigmentlaigud tekivad pindmiste kollete taandarengul. Pigmenteerunud armid on tsüstilise akne (valusad mügarad naha all) tulemuseks. Tavaliselt need paranevad ja kaovad aja jooksul. Paranemine võtab aega umbes kolm kuud kuni kaks aastat. Kui neid ei ravita, siis võivad jääda armid kogu eluks.^[2]

Põhjused

Aknet põhjustab mitme faktori koostoime.^[1]

Seebium

Õline sekreet, mis kaitseb nahka ja karvu ära kuivamise eest.^[3] Võib tekitada karvanääpsu suudmes ummistusi.

Hormonaalne toime

Hormoonid, näiteks nagu testosteroon, stimuleerivad seebiumi eritust ehk naharasu suuremat produktsiooni. Hormonaalne aktiivsus, mida põhjustab menstruaaltsükkel ja puberteet, avaldub aknena. Puberteedi ajal kasvab seksuaalhormoonide ehk androgeenide hulk, mis põhjustab karvanääpsu näärmete kasvu ja suurema hulga seebiumi eritust. Sarane androgeenide hulga tõus leiab aset ka raseduse ajal, mis põhjustab seebiumi hulga tõusu. Sarnast efekti, nagu eespool manitud, põhjustab ka sünteesitud anaboolsete sterodide kasutamine. Anaboolsed steroidid on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained, mis suurendavad lihasmassi.^[4]

Geneetiline

Erinevate rasunäärme haiguste korral, seal hulgas akne, räägitakse multifaktorilisest geneesist.^[1] See tähendab, et haiguse tekkele avaldab mõju mitu faktorit. Eelneva tõttu haiguse avaldumine ei järgi klassikalist Mendeli seadust.^[2]

Bakteriaalne ^[1]

Propionibacterium acnes (P. acnes) on anaeroobne bakteri liik, mis põhjustab aknet. Spetsiifilised P. acnes bakteri kolooniad põhjustavad normaalset naha seisundit kui ka pikaajalisi akne probleeme. Karvanääpsu ja rasunäärmete viimajuhas on anaeroobsetes tingimustes P. acnes. Peale nimetatud bakteri võivad aknekolletes olla ka mitmesugused kokid ja seened perekonnast Pityrosporum. Kuid seene perekonnal Pityrosporum pole nii tugevaid lipolüütilisi omadusi (triglütseriidide lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks) kui P. acnes´el. P. acnes produtseerib lipaase, mis hüdrolüüsivad rasu triglütseriididest vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldav rasu voolab nahapinnale, kus moodustab koos epidermisrakkudest eraldunud lipiididega lipiidkile. P. acnes lipaaside toimel tõuseb oluliselt vabade rasvhapete kontsentratsioon, tekkivad ained mõjutavad karvanääpsu epiteeli ning tekitavad põletikku. Nahapõletikku põhjustavad bioloogiliselt aktiivsed keemilised ained. Akne tekke tõenäosus sõltub inimese anatoomilis-füsioloogilistest iseärasustest.

Dieet

Akne ja toitumise omavaheline seos ei ole selge, kuna pole häid asitõendeid. Kuid on täheldatud, et toitumine, mis põhjustab suurt veresuhkru taseme kõikumist, halvendab haiguse sümptomeid.^[5] On leitud positiivne seos piima tarbimise ja akne ägenemise vahel.^[6] Teiste toiduainete, näiteks šokolaad, selliseid seosed leitud ei ole. Kuid kuna šokolaad sisaldab palju suhkruid, mille liigtarbimine põhjustab veresuhkru taseme kõikumist ja see omakorda põhjustab haiguse ägenemist. Üks uuring leidis seoseid akne ja ülekaalulisuse vahel.^[7]

Patogenees ^[1]

Akne esmaseks elemendiks on komedoon, mis tekib sarvkestarakkude ja rasu kuhjumisest karvanääpsus. Komedooni arengus eristatakse kahe staadiumit: esmast ja teisest.

Esmases staadiumis tekib mikrokomedoon, suletud komedoon, avatud komedoon. Mikrokomedoon avastatav ainult mikroskoopilise uuringuga. Suletud komedoon on nähtav valge värvusega tihkete sõlmekestena. Avatud komedooni korral on nahale sattunud tolmuosakesed ja ta on nähtav musta punktina.

Teisene komedoon tekib esimese komedooni lõhkemise, põletiku ja kapsli taastumise tagajärjel.

Diagnoosimine ^[1]

Haiguse raskuse hindamisel on oluline nii lööbe iseloom kui ka lööbe hulk. Jaotus lööbeelementide hulga järgi ühel näopoolel.

Komedoonidega akne (Acne comedonica)

Raskusaste ühe näopoole komedoonidest haaratuse alusel:

I aste- alla 10
II aste- 10-20
III aste- 20-30
IV aste- üle 30

Sõlmekeste ja mädavillikestega akne (Acne papulo-pustulosa)

Raskusaste ühe näopoole paapulitest ja pustulitest haaratuse alusel:

I aste- alla 10
II aste- 10-20
III aste- 20-30
IV aste- üle 30

Acne conglobata

See on akne raske vorm, mille puhul tekivad nahale lisaks komedoonidele, sõlmekestele ja mädavillidele armid ja sügavad ning üksteisega ühenduses olevad fistulid.

Ravi ^[8]

Bensoüülperoksiid

Bensoüülperoksiid on enim kasutatud akneravim. See hävitab P. acnes bakterit, aitab ennetada komedoonide ja põletiku teket. Bensoüülperoksiid soodustab naha ketendust ja õrna punetust. Samuti pleegitab tumedamaid pigmentlaike. Ravi ajal ei tohi kasutada nahka ärritavaid vahendeid ega päevitada.

Antibiootikumid

Antibiootikume kasutatakse nii kreemidena kui ka suukaudse ravimina. Seda kasutatakse äärmuslikemate haigusjuhtude korral. Enim kasutatavad antibiootikumid sisaldavad erütromütsiini ja klindamütsiini, mis sobib ka kasutamiseks rasedatel akne raviks. Süsteemse antibiootikumravi ajal on soovitatud kasutada lokaalseks raviks sama antibiootikumi. Tingimata tuleks siis lokaalses ravis vältida eri antibiootikumide üheaegset kasutamist. See aitab vältida ravimresistentsuse kujunemist.^[1]

Retinoidid

Retinoidid normaliseerivad karvanääpsu rakutsüklit. See ennetab keratiini liigset moodustamist ehk hüperkeratoosi. Retinoidide kasutamine võib põhjustada punetust.

Hormoonid

Kombineeritud rasestumisvastaste pillide kasutamine võib naiste aknet vähendada. Hormonaalseid ravimeid ei soovitata kasutada raseduse ajal, kuna see võib põhjustada teatud sünnidefekte. Näiteks testikulaarset feminisatsiooni.

Akne Eestis ^[1]

Aknet leidub noorte seas palju, suur osa noori põeb mingis vormis aknet. Haiguse käes kannatajaid võib olla kuni 75%. Eestis enim levinud akne vorm on acne papulo-pustulosa. Eriti levinud on haigus 14-18 aastaste inimeste seas. Akne levikut soodustab ka ebakorrektne näohooldus. Rasunäärmete patoloogiat esineb rohkem inimestel, kes pesevad nägu külma veega. Sooja veega pestes on täheldatud väiksemat haiguse levikut.

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 Elle Elberg (1997) „Noorukite vistrikud“. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑ ^2,0 ^2,1 https://en.wikipedia.org/wiki/Acne_vulgaris
↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Sebaceous_gland
↑ http://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=97&cat_3=100&ID=100
↑ Ferdowsian, HR; Levin (2010) "Does diet really affect acne?". Skin therapy letter: lk. 1-5. Kasutatud 01.10.2014.
↑ Melnik, Bodo C. (2010) "Evidence for Acne-Promoting Effects of Milk and Other Insulinotropic Dairy Products". "Milk and Milk Products in Human Nutrition". Nestlé Nutrition Institute Workshop Series. Kasutatud 01.10.2014.
↑ Cordain, Loren (2005) "Implications for the Role of Diet in Acne". Seminars in Cutaneous Medicine and Surgery: lk. 84-89. Kasutatud 02.10.2014.
↑ David J. Goldberg, Alexander L. Berlin (2012) "Acne and Rosacea: epidemiology, diagnosis and treatment". London, Manson.

[:0-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 Elle Elberg (1997) „Noorukite vistrikud“. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus.

[:1-2] 2,0 ^2,1 https://en.wikipedia.org/wiki/Acne_vulgaris

[3] ttps://en.wikipedia.org/wiki/Sebaceous_gland

[4] ttp://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=97&cat_3=100&ID=100

[5] Ferdowsian, HR; Levin (2010) "Does diet really affect acne?". Skin therapy letter: lk. 1-5. Kasutatud 01.10.2014.

[6] Melnik, Bodo C. (2010) "Evidence for Acne-Promoting Effects of Milk and Other Insulinotropic Dairy Products". "Milk and Milk Products in Human Nutrition". Nestlé Nutrition Institute Workshop Series. Kasutatud 01.10.2014.

[7] Cordain, Loren (2005) "Implications for the Role of Diet in Acne". Seminars in Cutaneous Medicine and Surgery: lk. 84-89. Kasutatud 02.10.2014.

[8] David J. Goldberg, Alexander L. Berlin (2012) "Acne and Rosacea: epidemiology, diagnosis and treatment". London, Manson.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]