Kasutaja:Anarep2
Plokiaheltehnoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Plokiaheltehnoloogia, mida kutsutakse ka hajusraamatuks, on detsentraliseeritud andmestruktuur, mida haldavad sõlmed, millel on olemas kogu raamatu identsed eksemplarid.[1]
Esimene plokiaheltehnoloogial töötav projekt oli 2009. a välja tulnud Bitcoin, mis muutis selle tehnoloogia populaarseks.[2] Peale Bitcoini tulekut leiti ka teisi viise, kuidas seda tehnoloogiat ära kasutada, mõned näited on unikaaltõend (NFT - non-fungible token) ning nutileping (smart contract).[1]
Põhjuseid, miks plokiahel on niivõrd populaarseks saanud, on mitmeid, kuid peamised on detsentraliseeritus, turvalisus ning läbipaistvus. [2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Bitcoin
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene plokiaheltehnoloogial töötav projekt oli krüptoraha Bitcoin, mis leiutati aastal 2009. Bitcoin ilmus pseudonüümi Satoshi Nakamoto nime all ning ei ole teada, kas tegemist on indiviidi või grupiga. Peale Bitcoini ilmumist alustati ka paljude teiste krüptoraha projektidega, kuna valuuta, mis toimiks ilma pankade ning valitsuse regulatsioonita, tekitas paljudes inimestes huvi selle tehnoloogia vastu.[2]
Ethereum
[muuda | muuda lähteteksti]Järgmine tähtis projekt, mis töötab plokiaheltehnoloogial ning leiutati aastal 2015, on Ethereum. Ethereum tutvustas innovatiivset ideed, milleks on nutileping. Ethereum ehitati eesmärgiga, et selle projekti peal hakatakse jooksutama teisi detsentraliseeritud rakendusi, mis kasutavad nutilepinguid. Nutilepingud võimaldavad teha tehinguid ilma kolmandate osapoolteta. Näiteks eraisik saab kasutada mõnda platvormi, mis töötab nutilepingute abil, raha laenamiseks teisele eraisikule ning tänu sellele teenib intressi laenatud raha pealt.[3]
Unikaaltõend
[muuda | muuda lähteteksti]Veel üks tähtis osa plokiaheltehnoologiast on unikaaltõend. Unikaaltõendid said alguse aastal 2014, kuid populaarsust hakkasid need alles koguma 2020. aastatel. Unikaaltõendid on justkui allkirjad, mis näitavad, et vaadeldav objekt on autentne. Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt digitaalkunstis, et tõendada kas kunstiteos, video või pilt on autentne.[4]
Tööviis
[muuda | muuda lähteteksti]Plokiaheltehnoloogia on hajusarhitektuuriga võrk, kus on igal võrgus oleval sõlmel identne eksemplar hajusraamatust. Plokiaheltehnoloogia tööviis on järgnev:
- Tehingute valideerimine - andmete lisamist raamatusse kutsutakse tehinguteks ning tehingute valideerimise eest vastutavad võrgus olevad sõlmed. Valideerimine toimub keeruliste matemaatiliste algoritmide näol.[2]
- Plokkide lisamine - peale tehingu valideerimist teisaldatakse tehingud plokkideks ning lisatakse ahela, kus on juba eelnevad plokid, lõppu, millest ka nimetus plokiaheltehnoloogia. Kui plokk on ahela lõppu lisatud, siis enam seda muuta ei saa, seega raamatus on olemas kogu info alates esimesest tehingust kuni viimaseni.[1]
- Sõlmede uuendamine - iga võrgus oleva sõlme raamatut uuendatakse, et see sisaldaks viimati lisatud plokki.[2]
Eelised
[muuda | muuda lähteteksti]Plokiaheltehnoloogial on mitmeid häid omadusi, mille tõttu see nii laialdaselt levinud on. Mõned omadused on näiteks detsentraliseeritus, turvalisus ning läbipaistvus:[2]
- Detsentraliseeritus - kuna plokiaheltehnoloogia üks peamisi omadusi on detsentraliseeritus, siis see tähendab seda, et kasutajad ei pea kasutama kolmandaid osapooli, et läbi viia tehinguid. Näiteks saadakse teha ülekandeid kasutamata panka.[3]
- Turvalisus - plokiaheltehnoloogia jookseb hajusarhitektuuriga võrgus, mis tähendab, et seda on palju raskem rünnata, kuna ründama peaks enamus sõlmi. Samuti on sisestatud andmete muutmine või kustutamine võimatu ning see aitab saavutada andmete terviklikkuse.[3]
- Läbipaistvus - plokiaheltehnoloogia tagab tänu enda struktuurile ka läbipaistvuse. See tähendab, et kõik tehingud ning plokid on igale soovijale nähtavad. Tänu läbipaistvusele on lihtsam leida näiteks tehinguid, kus üritatakse hakkama saada pettusega.[1]
Puudused
[muuda | muuda lähteteksti]Plokiaheltehnoloogial on ka omad puudused, näiteks sõlmede arvukus, plokkide pikkus ning muutmatus, mille halvad küljed on:
- Sõlmede arvukus - kuna plokiahel töötab hajusarhitektuuriga võrgu põhimõttel, milles osaleb palju sõlmi, siis see nõuab palju energiat. Plokiahela kalkulatsioonidesse on tihti hõlmatud rohkem sõlmi, kui selle jaoks tegelikult vaja on ning see on töötlemisvõimsuse ning energia raiskamine.[2]
- Plokkide pikkus - plokiahel kasvab aina pikemaks, sest ahelale lisatakse pidevalt uusi plokke juurde. Kuna iga sõlm salvestab identse plokiahela, siis iga sõlm peab aina pikema ahela salvestama, mis vähendab sõlmede efektiivsust ning on jällegi energiakulukas.[2]
- Muutmatus - kui tehing on sooritatud ning ahela lõppu lisatakse plokk, siis on võimatu seda plokki muuta või kustutada. See tähendab, et kui kuskil peaks viga tekkima, siis ei saa seda enam tagasi võtta.[5]
Kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Digitaalne tootepass
[muuda | muuda lähteteksti]Digitaalse tootepassi idee sai alguse Euroopast aastal 2022, üritades teha tootmist keskkonnasõbralikumaks. Tootepass sisaldab informatsiooni toormaterjali, tootmisprotsesside, hooldusjuhendi ning ümbertöötluse kohta. Digitaalne tootepass mängiks suurt rolli rahvusvahelises kaubanduses, kuna tootepass oleks justkui sertifikaat Euroopa Liidust väljaspool valmistatud toodetele. Pass sisaldaks informatsiooni, mille põhjal saaks näha, kas toode on vastuolus Euroopa Liidu regulatsioonidega või mitte. Paljud infotehnoloogia firmad üritavad digitaalset tootepassi ehitada just plokiaheltehnoloogia põhjal.[6]
Energia sektor
[muuda | muuda lähteteksti]Plokiaheltehnoloogiat üritatakse energia sektoris ära kasutada energiakaubanduse näol. Plokiahela võrdvõrk võimaldaks teha tehinguid ilma vahendajata, sama moodi nagu Bitcoin jätab tehingutest pangad välja, kuid energia sektoris toimuks tehing energias, mitte krüptorahas. Tänu plokiahelale oleks turul rohkem pakkujaid ning hind muutuks tarbijatele taskukohasemaks.
Peale energiakaubanduse saab energia sektoris digitaalsele tootepassile sarnaselt välja töötada plokiaheltehnoloogia põhjal töötavaid sertifikaate. Sertifikaadid pakuksid huvirühmadele läbinähtavust, et kuidas energiat toodetakse ning kust see pärineb.[7]
Tervishoiu sektor
[muuda | muuda lähteteksti]Tervisega seotud andmed on inimeste jaoks üldjuhul üsna privaatsed ning neid andmeid ei soovita igaühega jagada. Seetõttu on oluline, et tervishoius kasutatavad e-teenused ning inimeste andmed oleks kaitstud rünnakute eest. Siinkohal tuleb appi plokiaheltehnoloogia. Eesti on esimene riik, kus kasutatakse plokiaheltehnoloogiat, et kaitsta patsientide andmeid. Sellisel viisil on patsientidele nähtav, kellel on olnud ligipääs nende andmetele ning patsiendid saavad kindlustuse enda andmete omandiõiguse üle.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Dinh, Tien Tuan Anh; Liu, Rui; Zhang, Meihui; Chen, Gang; Ooi, Beng Chin; Wang, Ji (2017). Untangling Blockchain: A Data Processing View of Blockchain Systems. Vaadatud 30. novembril 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Biscontini, Tyler (2024). Blockchain (technology). Salem Press Encyclopedia of Science, Research Starters. Vaadatud 30. novembril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Regateiro, João Miguel de Sousa (2023). How secure are blockchains?. Vaadatud 30. novembril 2024.
- ↑ Sheposh, Richard (2023). Non-fungible token (NFT). Salem Press Encyclopedia of Science, Research Starters. Vaadatud 1. detsembril 2024.
- ↑ Camilato, Daniella Kamisaki (2024). The Pros and Cons of Implementing Blockchain Technology in the Financial Services Sector. Vaadatud 1. detsembril 2024.
- ↑ Canciani, Andrea; Felicioli, Claudio; Severino, Fabio; Tortola, Domenico (2024). Enhancing Supply Chain Transparency through Blockchain Product Passports. IEEE International Conference on Pervasive Computing and Communications Workshops and other Affiliated Events, Biarritz, France. Vaadatud 2. detsembril 2024.
- ↑ Ilina, Olga; Tagirova, Ksenia; Barger, Artem; Gorgadze, Vladimir (2023). SoK: How Blockchain and Tokenization Will Transform the Energy Sector. IEEE International Conference on Omni-layer Intelligent Systems (COINS), Berlin, Germany. Vaadatud 2. detsembril 2024.
- ↑ Soares, Bruno Miguel do Vale (2023). The impact of eHealth and blockchain technology implementation in healthcare. Vaadatud 2. detsembril 2024.