Kastna hiiemägi
Kastna hiiemägi (ka Hiiekõnnu hiiemägi, Lelle hiiemägi) on hiiemägi Kehtna valla ja Vändra kihelkonna Kastna külas.
Hiiemäe kõrval asub Kastna hiiemäe pärn, 11-haruline puu.
Kohapärimus
[muuda | muuda lähteteksti]Kastna hiiemägi on pärimuse järgi "taevast kukkunud iis":
Selles Kasna külas on Iiemägi, selle otsas kasvab ühes põõsas üheksa suurt pärnapuud. Üheskoos oma iluduse ja kenaduse poolest on ta kui suur ümmargune mühakas, mis kõrguse pärast ümberkaudu kaugele paistab. Selle iie saamisest räägib vana rahvajutt. Sellesama aseme peal, kus nüüd Kasna küla oma Iiemäega seisab, olnud vanast lausa põld. Kord, kui rahvas kibedaste tööl olnud, ilmunud taeva alla ilmatu suur must kogu. Kui ta küla kohta saanud, akanud ääl taeva all üidma: "Oitke alt, iis tuleb, oitke alt, iis tuleb!" Iis tulnud ja matnud enese alla ulk inimesi ja seitse paari ärgi.[1]
1854. aastal sündinud ja 105-aastaseks elanud Mihkel Kleini jutustuse järgi asunud hiiemäe ja pärna kohal kunagi põld. Kord kündnud põllul mees härgadega, äkki näinud tema naine taluõuelt, et taevast lendab nende poole hiis. Selle peale naine hõiganud: "Vanamees, hoia alt, hiis tuleb!" Mees ei olevat naise hüüdu kuulnud ja jäänud koos härgadega mäe alla. Selle koha pealt kasvanud loo järgi välja pärn. Mihkel Klein mäletanud, et tema nooruses oli samas paigas kasvanud ühetüveline suur puu. Praegused harud olevat tekkinud eelmise puu kännuvõsust.[2]
1939. aastal Vändra kihelkonnas üleskirjutatud lugu seletab samuti 11-harulise pärna kasvamist hiiemäele sellega, et samal kohal kasvanud vana pühapuu raiuti maha:
Selle mäe otsas kasvanud ka hiiglasuur pärn, selle all käidud ohverdamas ja endiseid küla elanikke mälestamas. Selle tüvi olnud seest õõnes ja nii suur, et kuus karjast sees kaarte mänginud. Aga see raiutud maha ja kännu ümbert on siis üksteist uut võsu välja ajanud ja need kõik on nüüd juba suured jämedad puud.[3]
Hiiemäega seondub ka peidetud varanduse lugu, mis on lokaliseeritud lähedal asuvasse soolaukasse. Üleloomulike elementidega peidetud varanduse lugude seostumine pühapaikadega on folklooris tavapärane ega tähenda reaalse peidetud varanduse olemasolu selle läheduses:
Mägi tulnud ka üle lauka, kuhu üks rikas mees, Kuldkepp, oma varanduse ja kulla enne surma sisse oli pannud. Sellepärast hüütakse seda Kuldkepi laukaks. Seda raha säält muidu kätte ei saa, kui peab seitsme venna verd sisse valama. Ühel mehel olnud korra raha tarvis ja ta katsunud pajaga raha välja tõmmata. Ja tõmbaski pajatäie kulda üles, aga kukkus kohe jälle tagasi. Teinekord tõmbas verise lambapea välja, aga kulda keegi pole enam saanud. [4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ H III, 207/8 (3), < Rapla khk (1902); avaldatud: Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 38.
- ↑ Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 38.
- ↑ ERA II 225, 200/3 (32), < Vändra khk (1939); avaldatud: Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 38.
- ↑ ERA II 225, 200/3 (32) < Vändra khk (1939); avaldatud: Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 38–39.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 38–39.
