Kaseiinitalumatus
_Precipitation.jpg)
Kaseiinitalumatus on organismi suutmatus kaseiini täielikult seedida ja omastada.
Kaseiin
[muuda | muuda lähteteksti]Kaseiin on piimavalk, mis moodustab umbes 80% lehmapiima valkudest. Seda leidub lisaks lehmapiimale ka teiste loomade piimades, sealhulgas kitse- ja lambapiimas, ning nendest valmistatud toodetes, nagu juust, jogurt ja kohupiim. [1]
Kaseiin jaguneb mitmeks fraktsiooniks, millest β-kaseiin on kõige suurema tähtsusega. β-kaseiinil on mitmeid variante, näiteks A1 ja A2. Nende variantide erinevused on seotud kaseiini seedimise ja talumatuse sümptomite tekkimisega. [1]
Kaseiinitalumatus
[muuda | muuda lähteteksti]Kaseiinitalumatus viitab organismi suutmatusele kaseiini täielikult seedida ja omastada. Erinevalt piimaallergiast, mis on immuunsüsteemi vahendatud reaktsioon piimavalkudele, on kaseiinitalumatus seotud seedesüsteemi probleemidega. Talumatuse korral ei käivitata immuunsüsteemi vastust, kuid kaseiini osaline seedimine võib siiski tekitada ebameeldivaid sümptomeid. [2]
Kaseiini seedimine
[muuda | muuda lähteteksti]Kui inimesel puudub kaseiinitalumatus, toimub kaseiini seedimine ja imendumine järgmiselt. Kaseiin jõuab makku, kus maohape ja ensüüm pepsiin alustavad selle lagundamist. Kaseiinil on eriline omadus moodustada maos geelitaoline mass. See geelimass aeglustab seedimisprotsessi, mistõttu erineb kaseiin kiiremini seeduvatest valkudest, nagu vadak. Selle protsessi tulemusena vabanevad aminohapped aeglasemalt ja stabiilsemalt vereringesse.
Pärast maost edasi liikudes jõuab osaliselt lagundatud kaseiin peensoolde, kus seedimine jätkub. Siin toimivad pankrease ensüümid, nagu proteaasid, mis lagundavad kaseiini veelgi väiksemateks komponentideks – peptiidideks ja aminohapeteks. Need imenduvad peensoole limaskesta kaudu vereringesse, kust aminohapped liiguvad edasi organismi kudedesse. Seal kasutatakse neid mitmesugusteks elutähtsateks funktsioonideks, nagu kudede taastamine, ensüümide ja hormoonide tootmine ning immuunsüsteemi toetamine.[3]
Tekkemehhanism
[muuda | muuda lähteteksti]Kaseiinitalumatuse korral ei suuda seedetrakti ensüümid, eelkõige proteaasid, kaseiini molekule täielikult lagundada. See võib viia osaliselt seeditud peptiidide, nagu β-kasomorfiin-7 (BCM-7), kogunemiseni seedetraktis. BCM-7 on bioaktiivne peptiid, mis võib mõjutada soole limaskesta, suurendades selle läbilaskvust ja põhjustades talumatuse sümptomeid. [4]
Kaseiin jaguneb mitmeks variandiks nagu A1- ja A2-β-kaseiin, mis on ühe geeni variatsioonid. A1-β-kaseiin, mida leidub peamiselt Euroopa ja Põhja-Ameerika lehmade, nagu Holsteini ja Friisi tõugu lehmade, piimas, sisaldab histidiini 67. positsioonil, mis muudab valgu seedimise käigus moodustuvaid peptiide, sealhulgas BCM-7, mille tootmine on A1-β-kaseiini puhul suurem. Vastupidi A2-β-kaseiin, mida leidub A2 tõugu lehmade,kitsede ja lammaste piimas, sisaldab proliini 67. positsioonil, mis tugevdab valgu struktuuri ja takistab BCM-7 moodustumist seedimise käigus. Seetõttu võivad geneetilised tegurid, mis määravad, kas lehm toodab A1- või A2-β-kaseiini, mõjutada BCM-7 taset ja sellega seotud sümptomite tekkimist. [1]
Sümptomid
[muuda | muuda lähteteksti]Kaseiinitalumatus võib avalduda mitmesuguste sümptomitena, mis on sõltuvalt inimese individuaalsetest omadustest erinevad:
- Seedekulgla häired: kõhuvalu, puhitus, kõhulahtisus või -kinnisus.
- Naha reaktsioonid: näiteks lööve või ekseem.
- Hingamisteede sümptomid: nohu, ninakinnisus või hingamisraskused.
- Ekstraintestinaalsed sümptomid: kuigi veel põhjalikult uurimata, on mõned uuringud viidanud seosele kaseiini tarbimise ja neuroloogiliste nähtude, nagu ärevus ja keskendumisraskused vahel. [5]
Võimalikud põhjused
[muuda | muuda lähteteksti]Kaseiinitalumatuse põhjused võivad olla mitmekesised:
- Ensüümide puudulikkus: Proteaaside ebapiisav aktiivsus takistab kaseiini täielikku lagundamist. See on eriti tähtis BCM-7 moodustumise kontrollimisel [4].
- Geneetilised tegurid: Inimesed, kes tarbivad peamiselt A1-β-kaseiini varianti sisaldavat piima, võivad kogeda sagedamini talumatuse sümptomeid [1] .
- Soole mikrobioota tasakaalustamatus: Mikrobioota koostis mõjutab otseselt kaseiini seedimist. Ebatervislik mikrobioota võib suurendada põletikku ja talumatust [2] .
Ravi ja ennetus
[muuda | muuda lähteteksti]Praegu puudub spetsiifiline ravi kaseiinitalumatuse vastu. Peamine lähenemisviis on kaseiini sisaldavate toitude vältimine. A2-piima ja sellest valmistatud toodete tarbimine võib aidata vähendada BCM-7 tootmist ja leevendada sümptomeid. [1]
Lisaks võib probiootikumide kasutamine toetada soolestiku tervist ja parandada seedimist [5].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Pal, S., Woodford, K., Kukuljan, S., & Ho, S. (2015). Milk intolerance, beta-casein and lactose. Nutrients, 7(9), 7285–7297. https://doi.org/10.3390/nu7095339
- ↑ 2,0 2,1 He, M., Sun, J., Jiang, Z. Q., & Yang, Y. X. (2017). Effects of cow’s milk beta-casein variants on symptoms of milk intolerance in Chinese adults: A multicentre, randomised controlled study. Nutrition Journal, 16(1), 72. https://doi.org/10.1186/s12937-017-0275-0
- ↑ Xue, H., Han, J., He, B., Yi, M., Liu, X., Song, H., & Li, J. (2021). Bioactive peptide release and the absorption tracking of casein in the gastrointestinal digestion of rats. Food & Function, 12(11), 5157–5170. https://doi.org/10.1039/D1FO00356A
- ↑ 4,0 4,1 Barnett, M. P. G., McNabb, W. C., Roy, N. C., Woodford, K. B., & Clarke, A. J. (2014). Dietary A1 β -casein affects gastrointestinal transit time, dipeptidyl peptidase-4 activity, and inflammatory status relative to A2 β -casein in Wistar rats. International Journal of Food Sciences and Nutrition, 65(6), 720–727. https://doi.org/10.3109/09637486.2014.898260
- ↑ 5,0 5,1 Robinson, S. R., Greenway, F. L., Deth, R. C., & Fayet-Moore, F. (2024). Effects of different cow-milk beta-caseins on the gut–brain axis: A narrative review of preclinical, animal, and human studies. Nutrition Reviews, nuae099. https://doi.org/10.1093/nutrit/nuae099