Karvane piiphein
| Karvane piiphein | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Kõrreliselaadsed Poales |
| Sugukond |
Loalised Juncaceae |
| Perekond |
Piiphein Luzula |
| Liik |
Karvane piiphein |
| Binaarne nimetus | |
|
Luzula pilosa | |
Karvane piiphein (Luzula pilosa) on loaliste sugukonda piipheina perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Ta kasvab Euroopas ja Lääne-Siberis, mägedes kuni 2000 meetri kõrguseni. Eestis on ta tavaline, eelistades kasvukohana valgusküllaseid okas- ja segametsi ning puisniite [1]. Umbes samasugustes kohtades kasvavad metskannike, võsaülane, kanakoole ja harilik jänesekapsas.
Karvane piiphein kasvab 15–40 cm kõrgeks ja moodustab tiheda rohukamara. Varre alusel on punakaspruun lehetupp. Ta talvitub rohelisena.
Taime lehed on lamedad, süstjad, 5–10 mm laiad, aga varrest lühemad. Lehed kasvavad välja tihedast männasest. Lehed on äärest karvased.
Tema õied on 5 õielehega, tumepruunid, tavaliselt üksikud, harva kahekaupa hõredas õisikus, milleks on sarikas või pööris. Kandelehed on mitu korda lühemad õietupest, pruunikad, munajad, sageli pisut narmendavad, pealt kelmega kaetud. Õieraod on väga erineva pikkusega. Õies on 6 tolmukat ja need on umbes 2 mm pikad. Tolmukapead on piklikud ja tolmukaniidist paar korda pikemad. Piiphein on tuultolmleja.
Vili on rohekaskollane, kujult ümarkoonusjas kidaga kupar, mis on õiest märgatavalt pikem. Valminult vajuvad õieraod, mille otsa kupar kasvab, longu. Seemned on 2,5–3,5 mm pikad, suurte kõverate lisemetega. Viljad valmivad aprillis-mais. Seemneid levitavad tuul ja sipelgad. Selleks, et sipelgaid ligi meelitada, on seemned õli- ja suhkrurikkad.
Karvane piiphein on diploidne, tal on 66 kromosoomi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto 1999, lk. 331
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karvane piiphein andmebaasis eElurikkus
