Kartulivähk
Kartulivähk on taimehaigus, mida tekitab viburseen Synchytrium endobioticum. Haigusse nakatuvad kartul ja ka teised maavitsalised.
Nakatunud kartulimugulatele tekivad pruunid köbrud, mugula kuju moondub, sisu muutub kõvaks. Inimesele nakatunud mugulad ohtlikud ei ole.
Haigustekitaja pärineb Lõuna-Ameerikast ning jõudis Euroopasse 1880. aastatel. Eestis on kartulivähki leitud 1950., 1986. ja 2009. aastal. Haigust tekitava seene eosed levivad seemnekartuli, mulla ja sõnnikuga ning võivad mullas eluvõimelisena püsida eri andmetel 10–30 aastat. Nakatumist soodustab niiskus.
Kartulivähki aitab ennetada kontrollitud päritoluga vähikindlate sortide seemne kasutamine. Tõrjena rakendatakse karantiini – nakatunud põllul ei tohi enam kartulit kasvatada. Teatud kultuuride (mais, hernes, nisu) kasvatamine võimaldab aja jooksul haigusetekitaja mullast kaotada.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Valgamaal avastati ohtlik kartulivähk Postimees, 14. august 2009
- Ohtlik vähktõbi ei ohusta Eesti kartulikasvatust Postimees.ee, 19. august 2009