Karstumine

Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.

Liikuva põhjavee toimel murenevad peamiselt karbonaatkivimid. Näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist (kaltsiumkarbonaat), aga ka näiteks kips (hüdraatunud kaltsiumsulfaat).

Põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist, on happeline, sest vees on lahustunud atmosfääris leiduvat süsinikdioksiidi, mis moodustab süsihappe. Süsihape aga lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi.

Kivimite lahustumise tagajärjel tekivad maa-alused koopad, nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid, mida kokku nimetatakse karstiks.

Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.