Karl Nikolai von Nolcken
Karl Nikolai von Nolcken (ka Carl Nicolai von Nolcken; 2. veebruar / 14. veebruar 1830 Kõljala[1] – 22. jaanuar / 4. veebruar 1913 Kuressaare) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja kauaaegne pastor Pöide koguduse juures Saaremaal, kirjamees, folklorist, ajaloolane ja teoloog.[2].
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis aastatel 1840–1850 Kuressaares kreiskoolis ja gümnaasiumis. Aastatel 1850–1852 õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu.[2] Ta ei kuulunud üliõpilaskorporatsioonidesse, aga see-eest tegeles ta malega.[3] Aastatel 1854–1857 töötas ta Ringkonnakohtus (Kuressaare kreisikohtus) sekretärina ja 1857–1860 Saaremaa rüütelkonna kantseleis sekretärina/notarina. Aastatel 1860–1864 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.[2] Prooviaastal oli ta aastal 1866 Kuressaare Laurentiuse koguduses Conrad Eduard Hesse juures. Ordineeriti 30. oktoobril / 11. novembril 1866 Kuressaares õpetajaks.
Ta oli aastatel 1867–1901 (introdutseeriti 2. veebruaril/14. veebruaril 1867) Pöide Maarja koguduse õpetaja, lisaks oli ta 1875–1901 Saaremaa Jaani koguduse vikaarõpetajaks.[4] Aastal 1893 oli ta kuueks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud).[5]
Lisaks õpetas ta Pöide koolis lugemist ja rehkendamist.[2]
Kauaaegne pastor Nolcken suri 22. jaanuari hommikul ning matusetalitus viidi läbi 28. jaanuaril Kuressaare Laurentiuse kirikus.[6]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Suhelnud Jakob Hurda, Mihkel Veske ja Friedrich Johann Wiedemanniga, huvitus von Nolcken eesti keelest ja rahvaloomingust. Kogus eesti rahvaluulet, uuris rahvuseepost "Kalevipoeg", avaldas selle tutvustuse saksa keeles. Kirjutas artikleid eesti keele ja koolikirjanduse teemadel. Esitas umbes 40 aastat enne Johannes Aaviku keeleuuendust näiteid eesti keele i-mitmuse kohta (neil keelil, võõrul keelil) jm. 1873. aastal esitas esimesena eesti keele foneetikaõpetuse ning katse kirjas täpselt märkida pikkusvälteid. Propageeris rahvakeele uurimist ja ühtse kirjakeele kujundamist. Avaldas kirjutisi ka Eesti maarahva koolitamise probleemidest, eesti ja võõrkeelte õpetamise vajadusest. Eesti keele hea tundjana määrati Kiriku Lauluraamatu toimetuskomisjoni liikmeks. Osales Eesti Kirjameeste Seltsi töös, kuulus aastast 1886 seltsis asutatud kirjaviisi komisjoni.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa staabikapten Alexander Adolf von Nolcken (1791–1861) oli Haeska ja Kudjape mõisnik. Tema ema oli Jeanette (Johanna) Charlotte von Berg (20.02.1801 Lümanda – 17.11.1864 Kuressaare). Tal oli 7 venda (4 surid varakult) ja 6 õde (3 surid varakult).[7]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Üks kõne Aleksandri-koolist ja meite Maarahva koolimisest. // Eesti Postimees (1872) 20. XII
- Aabitsaraamatu sissejuhatus. Laste koolitajate õpetuseks ülespandud. Kuressaare, 1873
- Aabitsaraamat. Lu'uõppimise teine jägu. Kuressaare, 1873
- Der Kalevipoeg, nach seinem epischen Werthe betrachtet. // Arensburger Wochenblatt (1876) 32–34
- Õndsa Luteruse iga päine ususõpetus ja kinnitus. 1.–2. Tartu, 1878.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ EAA.3138.1.5 lk 6p. Valjala kihelkonna meetrikaraamat 1786-1882
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
- ↑ F. Amelung. Baltische Schachblätter. Heft 1-4. Berlin. 1889. Lk 19, 91 jj.
- ↑ [1] Die Pastoren Oesels seit der Reformation. Arved von Schmidt. J.G.Krüger - Tartu. 1939. Lk 58
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ [2] Eesti Ajalooarhiiv - EAA.957.1.1693 lk 11
- ↑ [3] Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft. Nicolai v. Essen. Ilutrükk - Tartu. 1935. Lk 236-237
![[2]](http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=332&iid=200000370307&tbn=1&pgn=2&prc=63&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=eaa0957_001_0001693_00011_t.jpg&hash=7dadf10dfc66444c3d7af31622193db3){kind=link}
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ederberg, F. Nikolai Nolcken. − Eesti Kirjandus. 1936, nr 12, lk 556–558.
- Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, lk 220.
- EE 14, lk 326.
- Hasselblatt, A. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: Verlag von C. Mattiesen, 1889. Nr 5541 (lk 407) [4].
- Jaago, Karl. Pöide pastor Karl Nikolai von Nolcken. Bakalaureusetöö. Tartu: 2017 [5].
- Lenz, Wilhelm. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, lk 550-551.
- Peegel, J. Nikolai Nolcken keelemehena ja folkloristina. − Emakeele Seltsi aastaraamat IV. 1958, lk 48-69. E. Vääri.
- Õpetaja N. v. Nolcken surnud. (Nekroloog). − Postimees. Pärnu väljaanne. 1913, 4/17. II.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Nikolai von Nolcken Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.