Kanuumatk
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (November 2019) |
Kanuumatk on sporditurismi üheks väljundiks ja see on ka veematka sünonüümiks. Kanuumatk on ideaalne võimalus looduses liikumiseks ja see sobib nii lastele kui ka pensionäridele, kuna kanuutamine ei nõua liigset füüsilist pingutust aga samas annab kehale paraja koormuse. Vee peal tuleb kasuks rahulik meel ning koostöö paadis viibijate vahel.[1]
Tavaliselt sõidetakse matkal Kiili kanuudega, mis on Rootsis 10 aastat enimmüüdud mudel.[2] Lisaks võimaldavad kanuud tänapäeval mahutada ühte paati korraga ka neli inimest. Tegemist on pikemate ja laiemate kanuudega, millel on roteeritud ühes tükis neljarealine iste. Kanuu istmed ja panipaigad toimivad õhupatjadena, mis muudavad veesõiduki uppumatuks.[3]
Kanuumatkad ja Eesti jõed on justkui kokku loodud. Vee peal matkates saab piiluda sügavatesse laantesse, liivakivikanjonitesse ja ligipääsmatutesse rabadesse ning adrenaliini pakuvad ka väikesed kärestikud.[4]
Kanuumatkad Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti on tänu rohketele jõgedele heaks piirkonnaks kanuumatkajatele. Populaarsemad jõed kanuumatkamiseks on:
- Võhandu jõgi, mis on Eesti pikim matkajõgi ja matkamise ajal saab näha liivakivipaljandeid, veskikohti ja väikeseid kärestikke;
- Ahja jõgi Põlvamaal, mis on üks tuntumaid ja kaunemaid veematkajõgesid Eestis ning seal matkates kohtab liivakivipaljandeid, taevaskodasid, koopaid, ülevoole ja kärestikke;
- Amme jõgi Tartumaal, mis algab Kuremaa järvest ja suubub 59 km pärast Emajõkke;
- Võrumaal asuv Võhandu selgeveeline ja väikeseid kärestikke täis Pühajõgi;
- Põlvamaal asuv Piusa jõgi, mis liigub läbi Vene piiri ning kanuusõit kulgeb mõnusalt ja pingevabalt;
- Põlvamaal asuv Mädajõgi, mis on piiriks Eestimaa ja Setomaa vahel ning jõgi on rahuliku vooluga ning langusteta.[5]
Kanuumatkad võivad kesta alates kahest-kolmest tunnist kuni ühe- ja mitme päevani välja.[5]
Soovitused kanuumatkajatele
[muuda | muuda lähteteksti]Alustavale kanuumatkajale soovitatakse matka Ahja jõel. Suvel sõita 2-3 tundi 12 km pikkusel jõel on algajale piisav. Adrenaliini pakuvad kiirevoolulisemad kohad, kärestikud, looked ning raagus puud vee kohal.[5]
Loodussõbrad saavad veelinde, kopraid, metssigu või põtru vaadelda Mädajõel.[5]
Edasijõudnutele sobib Võhandu jõgi, kuna see on Eesti pikim veekogu ning seal sõitmine nõuab tehnilisi oskusi. Jõel saab ette võtta kuni nädalapikkuse matka.[5]
Varakevadel Võhandu ja Piusa jõel sobib matkata juba asjatundjatel. Suur voolukiirus nõuab sõiduvõtete valdamist ning ka eririietust.[5]
Kui Eestile on tiir peale tehtud, siis tasub vaadata naabrite, lätlaste poole. Ogre, Koiva, Salatsi ja Irbe on head näited mitmekesistest ning põnevust pakkuvatest jõgedest.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kanuumatkad". nelson.ee. Vaadatud 28.11.2019.
- ↑ "Kanuumatkad Lõuna-Eesti jõgedel". loodusturism.ee. Vaadatud 28.11.2019.
- ↑ "KANUUMATKAD". kanuu.ee. Vaadatud 28.11.2019.
- ↑ "Kanuu- ja paadimatkad". Puhka Eestis. Vaadatud 28.11.2019.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "Kanuumatkad Eesti jõgedel". matkajuht.ee. Vaadatud 28.11.2019.