Mine sisu juurde

Kangelaste aeg

Allikas: Vikipeedia

"Kangelaste aeg" ("Время героев") on Venemaa presidendi Vladimir Putini 1. märtsil 2024 käivitatud personaliprogramm Vene veteranide ja Ukrainaga sõjas osalejate eriväljaõppeks, et koolitada personali avalikuks teenistuseks ja Venemaa "uue eliidi moodustamiseks".

29. veebruaril 2024 teatas Venemaa president Vladimir Putin Venemaa Föderaalassambleel peetud kõnes, et Ukrainas "sõjalises erioperatsioonis" osalejad peaksid asuma juhtpositsioonidele paljudes ühiskonna- ja riigielu valdkondades. Putini sõnul on tõeline eliit võitlejad, mitte need, kes 1990. aastatel rikastusid. "Kordan, tõeline, tõeline eliit on kõik, kes teenivad Venemaad, töölised ja sõdalased, usaldusväärsed, end tõestanud, kes on tõestanud oma lojaalsust Venemaale, väärilised inimesed." [1] Ukraina sõja Vene armee veteranidest koosneva uue eliidi loomiseks kuulutas Putin välja uue riikliku programmi "Kangelaste aeg" algusega 1. märts 2024. Lahingupiirkonnas asuvatele sõjaväelastele avatakse spetsiaalsed kaughindamiskeskused. Sellised inimesed peavad esmalt täitma avalduse ja sooritama veebipõhise testi ning seejärel vajadusel kirjutama essee või läbima intervjuu. Teised potentsiaalsed programmis osalejad peavad end iseseisvalt registreerima oma isikliku konto kaudu programmi veebisaidil - Времягероев.рф. Presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov täpsustas, et portaal käivitub 1. märtsil Moskva aja järgi kell 18.00. [2]

"Uue eliidi" koolitusprogrammiga tegeleb Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia Kõrgema Avaliku Halduse Kool juhtimisseminar "Seneži" alusel. Õppuritel peab olema: Vene Föderatsiooni kodakondsus; kõrgharidus; personalijuhtimise kogemus; osalemine Ukraina sõjas (sõjalises erioperatsioonis). Programm ise sarnaneb teiste avaliku halduse hariduse projektidega, nagu “Venemaa juhid” ja “Kuberneride kool”.[3][4] Taotluste vastuvõtt lõppes 8. aprillil 2024.[5] Taotlusi vaatas läbi 27.-liikmeline "avalik nõukogu", kuhu kuuluvad Venemaa kõrgemad sõjaväelased ja riigiametnikud, aga ka mitmed võimutruud loomeinimesed (näiteks telesaatejuht Vladimir Solovjov).[6] 16. maiks 2024 valiti välja esimesed 83 programmis osalejat, kellest neli naist, 2 kindralit, 53 vanem- ja 24 nooremohvitseri ning kolm reameest. Neist 20 on Venemaa kangelased. Kõigile valikus osalejatele, sealhulgas eesliinil osalejatele tingimuste loomiseks paigutati lahingukontaktiliini vahetusse lähedusse mobiilsete hindamispunktide võrgustik. Kokku avati kuus punkti viies piirkonnas: Donetski ja Luganski rahvavabariikides, Hersoni oblastis, Belgorodi ja Voroneži oblastis. Osalejate valikul võeti arvesse nende juhtimiskogemust, teeneid Ukraina sõjas, samuti kandidaatide valimise etapis läbi viidud juhtimispotentsiaali igakülgse hindamise tulemusi.[7]

27. mail 2024 algas koolitus esimestele programmis osalejatele.[8] 2. juunil suundusid programmis osalejad jäämurdja “50 Let Pobedõ” pardal põhjapoolusele, kus jätkasid koolitust. Jäämurdja koos sõjaväelastega sõitis marsruudil Murmansk - Põhjapoolus - Franz Josephi maa - Murmansk. Pardal osalejatele pakuti haridus- ja kultuuriprogramme.[9] 14. juunil kohtus "uue eliidiga" Venemaa president Vladimir Putin, kelle sõnul saavad programmis osalejad ise otsustada, kus nad oma karjääri jätkavad – kas sõjaväes või riigiteenistuses.[10]

26. augustil 2024 allkirjastas Venemaa parlamendi alamkoja spiiker Vjatšeslav Volodin programmis “Kangelaste aeg” osalejate korralduse stažeerida Riigiduumas. See praktika on dokumendi kohaselt osa programmist endast ja viiakse läbi selleks, et arendada vajalikke teadmisi ja oskusi avaliku halduse valdkonnas. Venemaa Riigiduuma erakondade "Ühtne Venemaa", Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei, Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei ja "Õiglase Venemaa" esindajad väljendasid valmisolekut alustada "Kangelaste ajaga" koostööd. Praktika sooritamisel antakse praktikantidele mentorid, kelledeks on Riigiduuma saadikud, aga ka Riigiduuma aparaadi töötajad.[11]

Mitmed 83-st esmakursuslasest on antud seoses Ukrainas sooritatud sõjakuritegudega kohtu alla.

2023. aasta oktoobris algatas Ukraina Julgeolekuteenistus SBU kriminaalasja104. õhudessantrügemendi kompaniiülema Nursultan Mussagalejevi vastu osalemise eest Butša rajooni "puhastusoperatsioonides", mille eesmärk oli vastupanu mahasurumine. elanikkonna hirmutamine, piinamine ja mõrvad.

Boriss Dudko teenis 76. kaardiväe dessantdiviisi 124. üksiku tankipataljoni komandöri asetäitjana. Ukraina võimud süüdistasid tema pataljoni ja veel kahe diviisi pataljoni sõdureid tsiviilisikute tapmises Butšas, Irpenis ja Gostomelis. Ukraina süüdistab Dudkot isiklikult seotuses Butša elanike mõrvas.

Sergei Kuzmintšuk juhtis Vaikse ookeani laevastiku 155. eraldiseisva kaardiväe merejalaväebrigaadi õhudessantpataljoni. Ukraina võimud süüdistasid vähemalt kolme brigaadi juhtkonna liiget tsiviilelanike mõrvamises Butšas, Irpenis ja Gostomelis.

Vladislav Golovin juhtis Mariupoli lahingu ajal 810. eraldiseisva kaardiväe brigaadi 382. pataljoni rühma. Veebisait “Mirotvorets” süüdistab Golovinit isiklikult tsiviilisikute tapmises.

Zaur Gurtsijev juhtis Mariupoli lahingus lennuväge. Pommitamise ajal hukkus rusude all tuhandeid inimesi. Üks lennukipommidest hävitas Mariupoli draamateatri, kus Associated Pressi hinnangul hukkus kuni 600 inimest.

Atrjom Žoga on praegune isehakanud "Donetski Rahvavabariigi" rahvanõukogu juht, endine "Sparta" pataljoni ülem. Žoga saavutas rahvusvahelise kuulsuse pärast seda, kui ta tegi kohtumisel Putiniga ettepaneku kandideerida viiendaks ametiajaks.[12]

Vladimir Saibel määrati 18. septembril 2024 Venemaa Raudtee sotsiaalse arengu osakonna juhataja asetäitjaks, tema mentoriks projekti ajal oli Venemaa Raudtee ASi peadirektor - juhatuse esimees Oleg Belozerov.[13]

Aleksei Kondratjev nimetati 17.septembril 2024 Venemaa Föderatsiooninõukogu senaatoriks.[14]

Artur Orlov määrati 15. septembril 2024 ülevenemaalise laste- ja noorteorganisatsiooni “Esimeste liikumise” juhiks.[15]