Kamai

Kamai
valgevene	Камаі * / Kamai *transkriptsioon: Kamai
vene	Камаи Kamai
	Elanikke: 779 (2001)
	Koordinaadid: 55° 4′ N, 26° 36′ E

Kamai (valgevene keeles Камаі, leedu keeles Kamojys, poola keeles Komaje) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Viciebski oblastis Pastavy rajoonis, Kamai külanõukogu keskus. Asulas on 779 elanikku (2001).

Kamais tegutseb keskkool, asulas on lasteaed, kultuurimaja, postkontor, raamatukogu. Külastajaid teenindab võõrastemaja «Дружба». Asulas on puidutööstus.

Kamais asus juba VII sajandil enne Kristust linnus, mis oli pidevalt asustatud IV sajandini peale Kristuse sündi. Esimest korda mainitakse XVI sajandil, mil seal asus Pronskitele kuuluv mõis. Hiljem kuulus see Rudamina-Dusetiškistele, aga aastast 1722 kuni võõrandamiseni Sulistrovskitele.

Kamaist sai alev aastal 1550, aastail 1663–1665 ehitati sinna Kamai Püha Ristija Johannese katoliku kirik, mis on üks vanemaid algsel kujul säilinud kirikuid Valgevenes. Kamai asukad võtsid osa 1863.–1864. aasta ülestõusust. XIX sajandi lõpus tegutses Kamais katoliku kirik, alevis oli juutide kool, haigla, kõrts, veski, veinikelder. Kamais peeti seitse korda aastas laata. XX sajandi algul tegutses Kamai kiriku juures Valgevene luuletaja ja rahvusliku liikumise tegelane Kazimir Swajak.

Aastatel 1795–1917 oli Kamai Venemaa Keisririigi koosseisus, 1919–1939 kuulus Poolale, 1939–1991 kuulus Nőukogude Liidu koosseisu. 1940. aastal kaotas Kamai alevi staatuse.

Pilte

Kamai kivirist
Kamai kirik
Kamai kirik postmargil
Kamai

Välislingid