Kalle Jürgenson

Kalle Jürgenson (sündinud 1. septembril 1960 Tallinnas) on Eesti poliitik, füüsik ja õpetaja.

Haridus ja töökohad

Ta on lõpetanud 1978. aastal Tallinna 17. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika erialal.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kalle Jürgenson Jõgeva 1. Keskkooli kaugõppeosakonna direktorina ja sama kooli füüsikaõpetajana.

Aastatel 1985–1988 jätkas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris astrofüüsika alal ning töötas samal perioodil Tõraveres Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis.

Pärast Riigikogust lahkumist 2003. aastal töötas ta nii era- kui ka avalikus sektoris. Aastatel 2005–2007 oli ta Elva Gümnaasiumi õppealajuhataja ja alates 2007. aastast Võrumaa Kutsehariduskeskuse füüsikaõpetaja. Muu tegevuse kõrvalt tegeleb ta täiskasvanute koolitamisega. Aastatel 2014–2015 oli ta Antsla Gümnaasiumi direktor. Alates augustist 2015 on ta Mustvee Kooli õppejuht.

Poliitiline tegevus

Kalle Jürgenson oli 1988. aastal üks Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna asutajaid ja selle juhatuse liige kuni erakonna liitumiseni Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. Pärast viimase liitumist ERSPga 1995. aastal sündis Erakond Isamaaliit, mille liige oli Kalle Jürgenson kuni erakonna liitumiseni Erakonnaga Res Publica 2006. aastal.

Augustis 1989 juhtis Kalle Jürgenson Nõo Eesti Kodanike Komitee asutamist ning oli 1992. aastal selle esimees ja aktiivne Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerija Eesti Kongressi valimisteks.

Aastatel 1990–1992 oli ta Tartu rajooni kodanike komitee esimees ja Eesti Kongressi ettevalmistamisega tegeleva Kodanike Peakomitee liige.

Aastal 1990 valiti ta Eesti Kongressi liikmeks ja ta oli kõigi Eesti Komitee koosseisude liige. Aastatel 1991–1992 juhtis ta Eesti Komitee loodud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Tartu osakonda.

Aastatel 1991–1992 oli ta Nõo vallavanem.

Aastatel 1991–1992 kuulus Kalle Jürgenson Eesti Kongressi poolt valituna ja Ülemnõukogu poolt moodustatud Põhiseaduse Assamblee koosseisu. Põhiseaduse Assamblees juhtis põhiseaduse kohalike omavalitsuste peatükki (XIV peatükk) koostavat toimkonda. Põhiseaduse Assamblee tegevuse lõpuosas juhtis ühiskonnas palju poleemikat tekitanud põhiseaduse rakendussätteid väljatöötavat toimkonda.

Aastal 1992 valiti Kalle Jürgenson Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna liikmena valimisliidu Isamaa nimekirjas VII Riigikokku ja 1999. aastal Isamaaliidu nimekirjas IX Riigikokku. Ta oli lühikest aega ka VIII Riigikogus asendusliige. IX Riigikogus oli ta rahanduskomisjoni esimees.

Lisaks sellele oli ta aastatel 1993–1996 Nõo vallavolikogu liige, aastatel 1996–1997 Tartu abilinnapea (linnamajandus ja linnavara), aastatel 1998–1999 Elva linnapea ja aastatel 1999–2002 Elva linnavolikogu liige.

Kirjutisi

Artikleid ajakirjanduses

• "Eesti Kongressi valimiseeskirja sünnilugu", Eesti Kongress – siis ja praegu (kogumik), EV Riigikantselei, Tallinn 2000
• "Meenutusi Põhiseaduse Assamblee VII toimkonna tegemistest", Põhiseaduse tulek (kogumik), Justiitsministeerium ja kirjastus SE&JS, Tallinn 2002

Tõlked

• "Poliitiline korrektsus: piirid lubatu ja lubamatu vahel" Vladimir Bukovsky, Akadeemia 12/2009, lk 2269–2286. Tõlge vene keelest.

Tunnustus

• 2001 – Riigivapi III klassi teenetemärk
• 2009 – Poola taassünni orden

Isiklikku

Kalle Jürgenson on abielus ja tal on kolm poega. Vanem poeg Markus Jürgenson mängib jalgpalliklubi FC Flora põhikoosseisus, keskmine poeg Martin Jürgenson on bioloog, noorim poeg Joonatan Jürgenson on pianist.

Isa Aksel Jürgenson (1926–1985) oli Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusmehaanika kateedri dotsent ja tugevusõpetuse asjatundja.

Toivo Jürgenson on Kalle Jürgensoni vend.

Välislingid

• Kalle Jürgensoni suguvõsa koduleht