Kaljo Kask

Kaljo Kask (14. veebruar 1929 Ookatku – 24. august 2014) oli eesti põllumajandusteadlane.

Ta lõpetas aastal 1958 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Õpingute ajal töötas ta laborandina botaanika ja fütopatoloogia kateedris.

EPA lõpetamise järel suunati ta tööle taimehaiguste ja kahjurite arvestuse ning prognoosi Saku vaatluspunkti. Aastal 1962 asus ta tööle Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekaitse osakonda nooremteadurina; aktiivne teadustegevus jätkus fütopatoloogia erialal aspirantuuris; aastal 1967 kaitses ta põllumajandusteaduste kandidaadi dissertatsiooni teemal "Kõrreliste mükoosid, nende reservatsioonikolded ja tõrjevõimalused Eesti NSV-s". Aastal 1966 asus ta tööle Jõgeva Sordiaretusjaama resistentsuse ja biokeemia laboratooriumi juhatajana; Jõgeva Sordiaretusjaamas töötas ta aastatel 1966–1999 (pensionile minekuni) laboratooriumi juhataja ja vanemteadurina. Tema põhitöödeks olid resistentsuse ja biokeemia laboratooriumi töölerakendamine ning aretusmaterjali kvaliteedi uuringud. Ta on järgmiste haiguskindlate sortide üks autoreid: talirukkid "Viku" ja "Elvi", kartul "Sarme", tomatid "Visa", "Erk", "Mato", "Piibe" ja "Varto".

Ta oli ka tunnustatud mükoloog ning Eesti Loodusuurijate Seltsi mükoloogia sektsiooni aktiivne liige. Kogumikus "Eesti seenestik" on ta kirjutanud rooste- ja nõgiseeni käsitleva osa.