Kaitseväe peastaabi luureosakond

"J2" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit J2 (täpsustus).

Kaitseväe peastaabi luureosakond (J2) on Eesti Kaitseväe peastaabi osakond, mis tegeleb sõjaväeluurega seotud ülesannetega, s.h analüüside/ohuhinnangute koostamine, luurealase koostöö läbiviimine liitlastega jne.

Eesti sõjaväeluure juhid ja struktuur

• kolonel Ants Kiviselg (2023–…)
• kolonel Margo Grosberg (2018–2023)
• kolonel Kaupo Rosin (2012–2018)
• kolonelleitnant Jaak Mee
• ülema kohusetäitja major Leon Meier
• kolonelleitnant Risto Lumi (2006–2008)
• kolonelleitnant Riho Ühtegi (1995–2006)
• kolonelleitnant Toivo Treima (1993–1995).

Peastaabi ülema asetäitja operatiivalal juhib osakonna ülema kaudu luureosakonna tööd. Luureosakond tegeleb kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamisega.

Sõjaväeluure tegevus

Kaitseväe volitused kaitseväeluure teostamisel on sätestatud kaitseväe korralduse seadusega.
(1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks koguda ja töödelda:
1) väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale;
2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või loata Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud objekti kohta;
3) muudelt teabevaldajatelt avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud juurdepääsupiiranguga või salajast teavet;
4) julgeolekuasutustelt (Kaitsepolitseiamet ja Välisluureametilt) ametiabi raames saadud teavet või
5) muul viisil avalikest allikatest saadud teavet.

(2) Kaitseväe volitusi luure teostamisel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus välisriigi territooriumil reguleeritakse välislepinguga. Välislepingus reguleerimata juhul on kaitseväel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus välisriigi territooriumil õigus koguda andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud viisil ning isikute küsitlemisega ja varjatud jälgimisega. Teabe kogumisel arvestatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja norme.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud viisil võivad teavet koguda üksnes kaitseväe põhimääruses määratud kaitseväe struktuuriüksused.

Luureosakonna (J2) põhiülesanded on:

1) juhtida kaitseväeluure alaste võimete arendamist;
2) korraldada ning arendada julgeolekualast tegevust, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset Kaitseväes ja Kaitseliidus;
3) koordineerida Kaitseväes NATO standardimiskokkulepete rakendamist luure- ja julgeoleku valdkonnas;
4) korraldada luure- ja julgeolekualase väljaõppe läbiviimist Kaitseväes;
5) planeerida ja koordineerida kaitseväeluure teostamist ja koostööd julgeolekuasutustega;
6) nõustada Kaitseväe juhatajat, peastaabi ülemat ning väeliikide ülemaid luure- ja julgeoleku küsimustes;
7) korraldada luure- ja julgeolekualast toetust Kaitseväe struktuuriüksustele;
8) korraldada riski- ja ohuhinnangute ning olukorra analüüside koostamist;
9) osaleda Kaitseväe tegevust korraldavate dokumentide koostamise protsessis;
10) korraldada luure- ja julgeolekualast koostööd NATO, Euroopa Liidu, teiste riikide sõjaliste institutsioonide ja partnerteenistustega ning julgeolekuasutustega;
11) teostada kontrolli „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle Kaitseväes ja Kaitseliidus.

Sõjaväeluure õigused jälitustegevuses (kuni 31.12.2008)

Kaitsejõudude Peastaap oli kuni kaitseväe korralduse seaduse kehtima hakkamiseni Jälitustegevuse seaduse kohaselt jälitusasutus, nagu ka piirivalveamet ja Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad ning Eesti Politsei Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuuride kriminaalpolitsei allüksused.

Jälitustegevuse seadus võimaldas Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonnal:
1) teostada jälituse eritoiminguid;
2) kaasata isikuid salajasele koostööle;
3) koguda ja talletada teavet, moodustada kuritegude ennetamise ja avastamise tagamiseks vajalikke teabesüsteeme ja andmepanku;
4) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata jälitustegevuses osalejaid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust;
5) kasutada lepingu alusel teiste isikute elu- ja muid ruume ning vara;
6) suunata kontrollitavatesse grupeeringutesse ja ühendustesse ning üksikisikute juurde variisikuid kuritegeliku kavatsuse või tegevuse selgitamiseks ning sellest loobumisele mõjutamiseks;
7) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides;
8) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul.

Järelevalve sõjaväeluure tegevuse üle

Kaitsejõudude peastaabi jälitustoimingute õigsust kontrollib Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Kaitseväe juhataja esitab kaitseministri kaudu komisjonile kirjaliku aruande tehtud jälitustoimingute kohta vähemalt neli korda aastas.

Vaata ka

• Sõjavägede Staabi II osakond
• ESTSOF
• Luureühendus
• Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp

Kirjandus

• Ivo Juurvee. Eesti sõjaväeluure struktuurist ning infovahetus- ja raadioluure tegevusest maailmasõdadevahelisel perioodil: võrdlusi Lätiga. Tartu Ülikooli bakalaureusetöö. Juhendaja Jüri Ant. Tartu, 2002.

Välislingid

• Eesti sõjaväeluure eriüksus läheb Afganistani. Eesti Päevaleht, 05. jaanuar 2006
• Britid tõrjusid Eesti luurajad Afganistanis luuretöölt eemale. Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2007
• Sõjaväeluure nuhkis riigiametnike järele. Eesti Ekspress, 22. veebruar 2007
• Luure: tippametnikud töötasid lääneriikide heaks. Eesti Ekspress, 1. märts 2007
• Riigireetmist nii suures ulatuses on raske uskuda. Eesti Ekspress, 4. oktoober 2007
• Kaitseministeerium otsib sõjaväeluure agenti. Eesti Ekspress, 15. märts 2007
• Ekspress avalikustab sõjaväeluurajate vandenõuteooria. Eesti Ekspress, 3. aprill 2008
• Vahistati riigireetmises kahtlustatav endine riigiametnik. Postimees, 22.09.2008
• Urmas Roosimägi: sõnumitooja tapmine – Eesti sõjaväeluure saatus. Postimees, 5. oktoober 2009
• Kuidas luurab kaitsevägi. Eesti Ekspress, 1. oktoober 2012