Kaimri

Kaimri
Pindala: 6,8 km² (2020)
Elanikke: 7 (31.12.2021)
EHAK-i kood: 2541
Koordinaadid: 58° 4′ N, 22° 12′ E

Kaimri (ajalooliselt ka Kaimer > Kaimre) on küla Saare maakonna Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Salme valda.

Ajalooliselt asus küla Anseküla kihelkonnas. Kaimri külaosad on (olnud) Petlemma (põhjas) ja Suurküla (lõunas).

Küla nimi saksakeelseis teavikuis on Kaimer. Küla asub Sõrve poolsaare idarannikul.

Koolid ja kultuuritegelased

19. sajandi teisel poolel töötas külas apostliku õigeusu abikool, mis lõpetas tegevuse 1872. aastal. 20. sajandi algul asus külas Kaimri külakool, mis 1914. aastal ühendati Tiinuse külakooliga Anseküla külakooliks.

Küla kuulus kaua Abruka mõisa alla. Pikka aega kandis 40% külaelanikest perekonnanime Vinn (või olid nende sugulased) (Kaimer järgi 2. kohal), kes olid valdavalt õigeusku.

1939. aastal sündis Kaimri küla Kalda talus (aka Vinna-Kiida talu) graafik Vello Vinn, kes pälvis 2015. aastal jätkuva popkunsti vaimsuse kandmise eest eesti graafikas Kristjan Raua preemia. Vello Vinni vanaisa Jakov Vinn ehk Winna Jaak oli Kaimri õigeusu abikooli õpetaja ja preestri abi, maetud Massinõmme kalmistule.

Ajalugu

Kaimrit on esmamainitud 1492. aastal nimega Kaymer. 18. sajandil oli külas lühikest aega ka mõis. Vanasti kandsid Kaimri mehed pikki vildist vammuseid. Seepärast kutsuti neid pilkavalt ka vatman'ideks.

1941. aasta lahingud

Kaimri küla oli üks enamkannatanud külasid Eestis 1941. aasta lahingute ajal.

1944. aasta lahingud

Sõrves hävis II maailmasõja sõjategevuse tõttu peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri sõjaeelse tiheasustusega külad II maailmasõja ajal 1944. aasta sügisel taanduvad Saksa okupatsiooniväed lahinguteks valmistudes küüditasid nende külade elanikud Saksamaa laagreisse. Tsiviilelanikel oli siis veel kaks võimalust – paadipõgenikena üle Läänemere või minna kodust perega.

Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja Hindu talude hooned-rajatised, ka Vintri külas valdav enamus hooneid said 1944. aasta lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud – 29. oktoobril sai 11-2 õhutõrjetules tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300 m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga Sõrve militaarmuuseumis. (2) Kaimri küla Kalda talu (kus elamus paiknes Saksa väeosa I/GR397 ja I/GR67 staap) hoovi vana rehielamu otsa kuuse juurde maetud allakukkunud lendurite (2) säilmed. Punaarmee hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. Saksa kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate Saksa pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid Hindu külani.

Seal peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. Hindul olid kaitsel 323. grenaderirügemendi 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi Lõu (Lõpe) küla juures. Kasutades Lõupõllu-Lõu teed möödusid nad 67. grenaderirügemendist. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt Lõupõllu peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin Vaenlase esimesest kaitseliinist läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja ’’imbus’’ koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja – kolme ambrasuuriga dzotti. Rünnaku käigus tapeti Saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva Punaarmee roodu lahingüksuseid. Esitati Isamaasõja I klassi ordeni saamiseks, kuid sai Punatähe ordeni (5). Saksa kaitse läbimurdmiseks otsustati sel korral varasemast rohkem kasutada suurtükiväge.

Raskete kaotuste hinnaga läks Punaarmeel küll lõpuks korda sakslaste kaitsesse kiiluda kuid edasiliikumine oli väga aeglane, kuna piirkond metsane ja vähe teid ning Saksa väed kasutasid Kaimrisse jõudnud Punaarmee vastu seistes merelt laevakahureid. Sellele vaatamata sai Saksa väejuhatusele selgeks, et lõputult nad Sõrve säärel vastase ülekaalule vastu seista ei suuda. Kuigi Hitler oli andnud käsu Sõrve poolsaart lõpuni kaitsta, andis väegrupi Nord ülemjuhataja kindral Schörner 23. novembril korralduse Sõrve kaitsjad järgmisel ööl evakueerida. 24. novembri 1944 varahommikul lahkusid Sõrve säärelt viimased transpordilaevad, liikudes Saksa laevastiku kaitsel Ventspilsi suunas, ööga evakueeriti Sõrvest 4696 (sh 700 haavatut) Saksa sõjaväelast Viimaste minejate hulgas olid Kaimri küla Kalda talu elumajas staabis paiknenud tulevane Saksamaa liidupresident Richard von Weizsäcker ja Tehumardi öölahingu komandör Klaus Ritter, kes 2004. aasta Saaremaad külastasid . Saksa vägesid Sõrves aastatel 1941–1944 kokku ligi 8500 sõjaväelast.

Lisaks tankitõrjeliinile on sõjarajatistest Kalda talu naabruses Männiku talu hoovis sügavad kaitsekraavid säilinud tänini. Siiani avastatakse Kaimris-Hindul igal aastal pinnasest metallidetektoristide ja metssigade poolt väljatuhnitud lõhkekehi (9).

Raudteejaam

Kuna II maailmasõjas lüüasaanud Saksamaalt naasnud sõrulastel Kaimris, Hindul, Vintris kodu leida ei olnud, vaid vähesed majad alles jäänud, inimesed sinna sõjast räsitud piirkonda enam ei naasnud. Sõjajärgsel ajal rajati esmalt Kaimri jaam 1951. aastal, millelt hargnes kahes suunas Sõrve poolsaarele, selle lähedal olid vaid mõneks aastaks mõned barakid koduks. Jaamahoone on siiani säilinud Puhkebaasi kinnistul. Raudtee oli mõeldud raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste raudteesuurtükkide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952. aasta suvel, ehitustööd jätkusid 1953. aastal (11). Süsteemi ehitamine pidurdus 1953. aastal ja lõpetati 1955. aastal, põhjuseks oli NSV Liidu raketiteaduse kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. 1956. aastal anti Saaremaa raudtee Eesti Raudtee bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas kibekiire raudtee demonteerimine ning materjalide ja veeremi väljavedu Roomassaare sadama kaudu. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. Teedevalitsus aga võttis Saaremaa 500 km raudteetammidest maanteedeks üle vaid 60 km. Rahvasuus kutsutakse seda maanteed ka "raudteeks".

Vaata ka

• Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin

Kirjandus

• "Sõrve: väike teatmeteos". Kuressaare 1991. (1).
• Suure sõja algus Saaremaa taevas. "Saarlased tagusid lennukid kammideks ", Saarte Hääl, nr. 241, 13 detsember 2014 (https://www.saartehaal.ee/2014/08/04/suure-soja-algus-saaremaa-taevas/). (2).
• Militaar.net (http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php). "1944. a lahingud Kaimri all" (3).
• Eesti Loodus 2004/08 (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel807_787.html). "Viimane kolmandik teekonnal Kuivastust Sõrve sääre otsa" (4).
• Rindeleht (http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/) "Kaimri küla juures, Saaremaal. 23.10.1944" (5).
• Эстонская графика - Vello Vinn (https://www.facebook.com/media/set/?set=a.481669848669544.1073741911.100004795994592&type=3) (6).
• Juske, Ants "Graafik Vello Vinn – kõrgvormis ja kõrgtrükis". Eesti Päevaleht 05.10.2009 (7).
• ERR 08.05.2015, Kristjan Raua nimel preemiad (http://kultuur.err.ee/306311/kristjan-raua-kunstipreemiad-antakse-ule-esmaspaeval) (8).
• Saarte Hääl 08.04.2017, Kretova, Kristina, "Sõrvest leiti üllatavalt suur kogus lõhkekehi" (https://www.saartehaal.ee/2017/04/08/sorvest-leiti-ullatavalt-suur-kogus-lohkekehi/) (9).
• ERR 02.07.2017. Muld, Margus. "Saaremaa oli kunagi Eesti tihedaima raudteevõrgustikuga piirkond" (http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond) (10)
• Meie Maa 02.03.2015, Püüa, Endel. See saladuslik Saaremaa laiarööpmeline raudtee (http://dea.digar.ee/article/meiemaa/2015/03/02/14.2 ) (11)
• Maaleht 15.07.2016. Mõttus, Aive "Metssead rüüstavad Saaremaal aiamaid" (https://maaleht.delfi.ee/artikkel/75071605 (12)
• Saarte Hääl 20.08.2012, Päiv-Rist, Piret "Kaimri – kolme suitsuga maapealne paradiis" (13)
• Õhtuleht 23.07.2011. Kerge, Rainer. "Eesti kuulsad lahinguväljad" http://mehele.ohtuleht.ee/436225/eesti-kuulsad-lahinguvaljad (14).

Välislingid

• Sõrves avati militaarmuuseum (vaadatud 16.07.2013)
• Kultuur ja Elu 2002, Kallas, Vaino. Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm
• Saarlane. Sõrves leiti metsast 31 mürsku (http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=49334&kat=1)
• ERR, 09.04.2017 Kaitseväe demineerijad leidsid Sõrve poolsaarelt üle 200 lõhkekeha (http://www.err.ee/588978/kaitsevae-demineerijad-leidsid-sorve-poolsaarelt-ule-200-lohkekeha)
• Postimees 01.08.2013, Jõgeva, Kaspar. Saaremaalt leiti mitu ohtlikku lõhkekeha (http://www.postimees.ee/1318292/saaremaalt-leiti-mitu-ohtlikku-lohkekeha)
• Saarte Hääl 16.08.2012, Vinni, Raul. Sõrve pommimetsad on suurepärane praktikabaas
• Postimees 21.10.2015. Ohlau, Aili. "Metssead leidsid Saaremaal taluõuelt kaks miini" (http://lemmik.postimees.ee/3369909/metssead-leidsid-saaremaal-taluouelt-kaks-miini)
• Saaremaa laiarööpmelise raudtee kaart ( https://www.photoblog.com/saaremaa/2005/05/03/saaremaa-laiaroopmelise-raudtee-kaart/)
• Saaremaa Raudtee. Püüa, Endel ( http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=411&Itemid=250&lang=et)
• Saarte Hääl 22.07.2017. Lember, Ain "Saaremaal on kütitud 617 metssiga"
• Saarlane, Meie Maa 17.11.2004. Laine, Aare "Vene kroonu piiritus Sõrves ikka veel leidmata" http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1