Kaarlo Julius Kalpa
Kaarlo Julius Kalpa (varem Karl Julius Sandbäck; 2. aprill 1867 Kristiinankaupunki – 13. veebruar 1918 Suodenniemi) oli soome ja Eesti vaimulik.
Kalpa õppis Pori lütseumis ja aastatel 1887–1892 Helsingi Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 16. veebruaril 1892 õpetajaks.
Ta oli 1892. aastal Nakkilas (asub Satakunta maakonnas) vikaarõpetaja. Aastatel 1892–1896 oli ta (introdutseeriti 13. augustil / 25. augustil 1892) Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja. Seejärel oli ta aastatel 1897–1899 Hakkila koguduse õpetaja, aastal 1899 oli ta veel Vampula (asub Satakunta maakonnas) koguduse õpetaja. Aastal 1900 oli ta kaplan Perniös (asub Päris-Soome maakonnas), aastatel 1901–1902 Lietos (asub Päris-Soome maakonnas) ja 1902–1903 Vetelis (asub Kesk-Pohjanmaa maakonnas). Lisaks teenis ta aastatel 1903–1907 vikaarina Ruhnu kogudust. Aastatel 1904–1916 teenis ta kaplanina ja 1916–1918 koguduseõpetajana (kirkkoherra) Suodenniemis (Pirkanmaa maakonnas)[1].
Tema Ruhnus sündinud poeg Karlo Ilmari Kalpa oli üks juhtivaid Soome sõjaväepsühhiaatreid.[2]
Kalpa tapeti 13. veebruaril 1918 Suodenniemis punaste poolt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Eelnev Adolf Fredrik Dreijer |
Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja 1892–1896 |
Järgnev Oskar Ferdinand Sevelius |