Kaarkollakas
| Kaarkollakas | |
|---|---|
 Kaarkollakas Barbarea vulgaris subsp. arcuata | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Brassicales |
| Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond |
Kollakas Barbarea |
| Liik |
Kaarkollakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Barbarea vulgaris subsp. arcuata | |
Kaarkollakas (Barbarea vulgaris subsp. arcuata) on ristõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Kaarkollakas sarnaneb teiste ristõieliste taimedega, näiteks hariliku tõlkjaga (rahvapärase nimetusega rakvere raibe). Tõlkjas aga hakkab õitsema hiljem.
Ta on Eestis tavaline taim, kes kasvab umbrohuna põldudel, niitudel, mererannas, põõsastikes, prahipaikades ja teede ääres. 20–60 cm kõrgune taim on püstine, harunev ja mitmevarreline.
Kaarkollaka alumised varrelehed on kanneljad, rootsulised; ülemised lehed on varreümbrised, noolja alusega, hõlmised või suurte hammastega.[1]
Kaarkollaka õite kroonlehed on kollased, tolmukatest pikemad, õitseb maist juulini. Kirjandusallikast leidsin vihje, et ta meeproduktiivsus on 30–40 kg/ha, mõne allika järgi isegi kuni 180 kg/ha.
Mesi on rohekaskollane, nõrga aroomiga ja kiiresti kristalliseeruv. Kaarkollaka viljad on ristõielistele taimedele vastavad kõdrad, mis on kaarjad ja varrest eemaldunud.
Noori lehti süüakse salatina. Sisaldab C-vitamiini, kuid kasutamisel tasub olla ettevaatlik – taim on veidi mürgine.
Kaarkollakas on ka värvitaim, ta õitest saadakse kollast värvi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaarkollakas andmebaasis eElurikkus
