Kaaliumkarbonaat

Kaaliumkarbonaat (K₂CO₃) on valge värvusega sool, mis lahustub vees. Soola vesilahus on tugevalt aluseline. Kaaliumkarbonaati kasutatakse seebi ja klaasi tootmisel. Inimesele mõjub ärritavalt.

Kaaliumkarbonaadi avastas 1742. aastal Antonio Campanella.

Tootmine

Algselt saadi potast tuhavee aurutamisel, sel teel saadud hall sool kuumutati hõõgumiseni, mil ta täiesti valgeks muutus. 1 kg potase saamiseks oli vaja põletada umbes 1000 kg puitu.^[1]

Tänapäeval toodetakse üldjuhul kaaliumkarbonaati kaaliumkloriidi (vesilahuse) elektrolüüsil. Tekkinud kaaliumhüdroksiid karboniseeritakse süsihappegaasi abil kaaliumkarbonaadiks.

2KOH + CO₂ → K₂CO₃ + H₂O

Üldomadused

Kaaliumkarbonaadi molaarmass on 138,205 g/mol. Tihedus on 2,43 g/cm³. Sulamistemperatuur on 891 °C. Keemistemperatuur puudub (laguneb). Toatemperatuuril lahustub vees ~112 g/100 mL. Vee keemistemperatuuril (100 °C) 156 g/100 mL. Ei lahustu alkoholis ega atsetoonis.

Viited

↑ Maks Roosma, Hiiumaa klaasikoja ajaloost, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1964, nr 1, lk 26

[1] Maks Roosma, Hiiumaa klaasikoja ajaloost, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1964, nr 1, lk 26

[1]