Külakogukond
Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.
Külakogukonda kuulus külasaras, mille kasutamise ja muud küla omavalitsuse asjad otsustas külavanem koos ametimeestega, kelleks olid näiteks kubjas, kilter, hirsnik, sundija ja vardja.[1]
Külakogukond hääbus pärisorjuse karmistumise ja mõisnike võimu laienemise tõttu.[1]
Külakogukonna asemele hakkas 18. sajandi lõpupoole tekkima vallakogukond.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 272.