Intervall (muusika)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
| See artikkel on muusikateooria kategooriast. |
| Muusikaline heli |
| Helirida |
| Intervallid |
| Helistik |
| Akordid |
| Noodikiri |
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe. Helide intervall esitatakse sagedussuhtena või logaritmilisel skaalal tsentides. Helilaadi astmete intervall esitatakse astmelise suurusena astmetes või toonilise suurusena tervetoonides. Intervalle liigitatakse
- suuruse järgi;
- helide kooskõla omaduste järgi (näiteks konsoneerivateks või dissoneerivateks);
- helide paiknemise järgi ka harmoonilisteks intervallideks (helid kõlavad üheaegselt) või meloodilisteks intervallideks (helid kõlavad üksteise järel);
Intervall on üks muusikalisi parameetreid.
Intervallid suuruse järgi
[muuda | muuda lähteteksti]Helide intervall
[muuda | muuda lähteteksti]Helide intervall esitatakse kas reaalarvude suhtena või logaritmilisel skaalal tsentides.
George Secor ja Dave Keenan on seoses sagitaalnoodikirja arendamisega pakkunud välja mikrointervallide liigituse
Mikrointervallide liigitus
| Suuruste vahemik tsentides | Nimetus eesti keeles | Nimetus inglise keeles |
|---|---|---|
| 0 - 1,807522933 | skismina | schismina |
| 1,807522933 - 4,499913461 | skisma | schisma |
| 4,499913461 - 11,73000519 | kleisma | kleisma |
| 11,73000519 - 33,38249264 | komma | comma |
| 33,38249264 - 45,11249784 | väike diesis | small-diesis |
| 45,11249784 - 56,84250303 | diesis | (medium-)diesis |
| 56,84250303 - 68,57250822 | suur diesis | large-diesis |
| 68,57250822 - 80,30251341 | väike pooltoon | small-semitone |
| 80.30251341 - 101.9550009 | limma | limma |
| 101.9550009 - 111.8774831 | suur pooltoon | large-semitone |
| 111.8774831 - 115.492529 | apotome | apotome |
Helilaadi astmete intervall
[muuda | muuda lähteteksti]Helilaadi astmete suurus esitatakse kas astmelise ja toonilisena. Astmelise suuruse ehk astmemahu määrab diatooniliste astmete arv noodijoonestikul.
Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.
| suurus astmetes | intervalli nimetus | astme number eesti keeles | astme number ladina keeles |
|---|---|---|---|
| 1 | priim | esimene aste | primus |
| 2 | sekund | teine aste | secundus |
| 3 | terts | kolmas aste | tertius |
| 4 | kvart | neljas aste | quartus |
| 5 | kvint | viies aste | quintus |
| 6 | sekst | kuues aste | sextus |
| 7 | septim | seitsmes aste | septimus |
| 8 | oktav | kaheksas aste | octavus |
| 9 | noon | üheksas aste | nonus |
| 10 | deetsim | kümnes aste | decimus |
| 11 | undeetsim | üheteistkümnes aste | undecimus |
| 12 | duodeetsim | kaheteistkümnes aste | duodecimus |
| 13 | tertsdeetsim | kolmeteistkümnes aste | tertius decimus |
| 14 | kvartdeetsim | neljateistkümnes aste | quartus decimus |
| 15 | kvintdeetsim | viieteistkümnes aste | quintus decimus |
Tooniline suurus ehk toonilis mahu määrab helikõrguste vahemik tervetoonides või pooltoonides.
Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks. Oktavist suuremaid intervalle nimatatakse liitintervallideks.
Diatoonilised intervallid
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis diatooniline intervall
Diatoonilised intervallid:
- puhtad
- puhas priim 0tooni
- puhas kvart 2½ tooni
- puhas kvint 3½ tooni
- puhas oktav 6 tooni
- väikesed
- väike sekund ½ tooni
- väike terts 1½ tooni
- väike sekst 4 tooni
- väike septim 5 tooni
- suured
- suur sekund 1 toon
- suur terts 2 tooni
- suur sekst 4½ tooni
- suur septim 5½ tooni
Altereeritud intervallid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Altereeritud intervall
Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.
Enharmoonilised intervallid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis enharmooniline intervall
Konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid
[muuda | muuda lähteteksti]Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.
Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.
Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).
Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.
Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K64).
Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.
Püsivad ja kulgevad intervallid
[muuda | muuda lähteteksti]Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidest. Konsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.
Intervallide pöörded
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Pööre (muusika)
Intervalli pöördeks nimetatakse intervalli helide ümberasetust üksteise suhtes.
Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.
Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.
Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.
Intervalli tähistus
[muuda | muuda lähteteksti]Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette 
(bemoll) või 
(diees).
| Tähis | Nimetus | Pooltoone | Näide |
|---|---|---|---|
| 1 | puhas priim | 0 | 
|
| 2
|
väike sekund | 1 | 
|
| 2 | suur sekund | 2 | 
|
| 3
|
väike terts | 3 | 
|
| 3 | suur terts | 4 | 
|
| 4 | puhas kvart | 5 | 
|
| 4 / 5
|
suurendatud kvart vähendatud kvint |
6 |  C - Ges
|
| 5 | puhas kvint | 7 | 
|
| 5 / 6
|
suurendatud kvint väike sekst |
8 | C - Gis 
|
| 6 | suur sekst | 9 | 
|
| 7
|
väike septim | 10 | 
|
| 7 | suur septim | 11 | 
|
| 8 | puhas oktav | 12 | 
|
Intervallide tabel
[muuda | muuda lähteteksti]Oktavi piires intervallid põhihelist üles:
| põhiheli | Priim | Väike sekund | Suur sekund | Väike terts | Suur terts | Kvart | Vähendatud kvint | Kvint | Suurendatud kvint | Sekst | Väike septim | Suur septim |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| F | F | G♭ | G | A♭ | A | B | C♭ | C | C♯ | C♯ /D | E♭ | E |
| C | C | D♭ | D | E♭ | E | F | G♭ | G | G♯ | A♭ /A | B | H |
| G | G | A♭ | A | B=H♭ | H | C | D♭ | D | D♯ | E♭/E | F | F♯ |
| D | D | E♭ | E | F | F♯ | G | A♭ | A | A♯ | B / H | C | C♯ |
| A | A | B | H | C | C♯ | D | E♭ | E | F | F / F♯ | G | G♯ |
| E | E | F | F♯ | G | G♯ | A | B /H♭ | H | H♯ | C / C♯ | D | D♯ |
| H | H | C | C♯ | D | D♯ | E | F♭ | F♯ | G =F♯♯ | G / G♯ | A | A♯ |
| F♯ / G♭ | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F |
| C♯ / D♭ | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C |
| G♯ / A♭ | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G |
| D♯ / E♭ | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D |
| A♯ / B | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A |
Muud intervallid
[muuda | muuda lähteteksti]Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]