Alteratsioon
Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine.
Alteratsiooni teostamine on altereerimine.
Alteratsiooni tulemus on altereeritud heli.
Alteratsiooni tähistamine
[muuda | muuda lähteteksti]Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette:
- dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra;
- bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra;
- diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra;
- dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra.
Alteratsiooni tähistamisel saksa süsteemis tähtnimetusega lisatakse alusheli
- tähtnimetusele
- silpnimetusele
- pooltoon kõrgendamise puhul sidekriipsuga sõna diees ning tervetoon kõrgendamise puhul sidekriipsuga sõna dubldiees
- pooltoon madaldamise puhul sidekriipsuga sõna bemoll ning tervetoon madaldamise puhul sidekriipsuga sõna dublbemoll
Alteratsioon
|
Laadiline alteratsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Laadiline alteratsioon on laadi kulgevate astmete muutmine, teisendamine (altereerimine), mille tõttu teravneb nende astmete tunglevus laadi püsivatesse astmetesse antud helistikust väljumata. Altereerida on võimalik ainult neid astmeid, mis asuvad püsivast astmest vähemalt tooni kaugusel.
Loomulikus mažooris on altereeritavad:
- II astme – kõrgendamine või madaldamine
- IV astme – kõrgendamine
- VI astme – madaldamine (harmooniline mažoor)
Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine.
Loomulikus minooris on altereeritavad:
- II astme – madaldamine
- IV astme – kõrgendamine ja madaldamine
- VII astme – kõrgendamine (harmooniline minoor)
Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine. Minoori IV astme madaldamine asendatakse sageli III astme kõrgendamisega ja VII astme madaldamine VI astme kõrgendamisega. See on tingitud kromaatastmiku õigekirja reeglitest.
Meloodiline alteratsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Meloodiline alteratsioon on mitteakordihelide (tavaliselt abi- või läbiminevad helid) tunglevuse suundumine akordihelidesse ja kuulub enamasti harmoonia valdkonda.
Abiheliks ehk kõrvalheliks (kaunistusheliks) nimetatakse akordi tertsilisse struktuuri mittekuuluvat heli, mis ühendab akordihelisid nende kordumisel.
Läbiminevaks ehk täiteheliks nimetatakse heli, mis ühendab kaht akordiheli astmelisel liikumisel.
Modulatsiooniline alteratsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Modulatsioonilise alteratsiooni puhul tekib altereeritud astme kulgemisel üleminek uue helistiku püsivasse astmesse.