Kõrgkoolide pingerida
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) |
Kõrgkoolide pingerida on nimekiri kõrgkoolidest ja ülikoolidest, mis on järjestatud mingite kriteeriumide järgi. Pingeread võivad sisaldada ka subjektiivseid hinnanguid, statistikat või ka uuringuid õppejõudude, üliõpilaste, potentsiaalsete üliõpilaste ja muude isikute hulgas. Pingeread on tihtipeale koostatud vastavalt üliõpilaste ja nende vanemate hinnangutest tulevikule.
Peale institutsioonide hindamise järjestatakse omavahel ka õppeprogramme, õppejõude jms. Pingeridu võivad koostada nii ajakirjandusväljaanded kui ka haridusteadlased jm.
Pingeread võivad riigiti olla koostatud erinevate põhimõtete järgi ja erineda omavahel järjestatuse poolest. Koolid, mis jäävad väljapoole ingliskeelseid riike (USA, Inglismaa), on tavaliselt halvemas olukorras. Cornelli ülikooli uurimus näitas, et pingeread, mis on koostatud Ameerika Ühendriikides on olulisel määral mõjutatud kõrgkoolide poolt[1].
Pingeridade näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]The Times Higher Education – QS World University Rankings
[muuda | muuda lähteteksti]Ajaleht Times Higher Education on Inglismaa ajakiri, mille kord aastas koostatud pingerida "THES - QS World University Rankings" reastab 500 maailma parimat ülikooli.[2] Muude pingeridadega võrreldes on seal eespool rohkem Inglismaa ja vähem USA kõrgkoole. Pingerida "THES - QS rankings" on samuti kritiseeritud, kuna see põhinevat liigselt üle 3000 eriala õppejõu ja akadeemiku hinnangul.[3] Pingerea koostamisel on vastavad kaalud:
- akadeemikute hinnang (40%)
- töötajate värbajate hinnang (10%)
- rahvusvaheliste õppejõudude osakaal (5%)
- rahvusvaheliste üliõpilaste osakaal (5%)
- õppejõud/üliõpilaste suhe (20%)
- tsiteeringute/õppejõudude suhe (20%).
Selle pingerea 2008. aasta 5 esimest ülikooli olid Harvard University, Yale University, University of Cambridge, Oxfordi Ülikool ja California Tehnoloogiainstituut.
Akadeemiline maailma ülikoolide pingerida
[muuda | muuda lähteteksti]Enim avaldatud pingerida on Academic Ranking of World Universities ([1]), mida annab välja Shanghai Jiao Tong University. See on laiaulatuslik Hiina projekt, mis soovib pakkuda sõltumatut pingerida maailma ülikoolidest, et mõõta Hiina ülikoolide vahet "maailmatasemel" ülikoolidega. Selle pingerea tulemusi on tihti tsiteerinud ka ajakiri The Economist maailma ülikoolide pingereast rääkides [2].
Peamise kriitikana on sellele pingereale ette heidetud liigset kallutatust loodusteaduste suunal võrreldes muude teemadega ingliskeelsetes teadusajakirjades. Selle tõenduseks on pingerea kriteeriumidesse lülitatud ajakirjades Science või Nature (mõlemad on ingliskeelsed loodusteadusajakirjad), Nobeli auhinna võitjad (milles on samuti ülekaalus loodusteadused) ja matemaatikute auhinna Fields Medal omanikud.
2008. aastal olid selle pingerea esiviisikus Aarhus University, Arizona State University, Austraalia Riiklik Ülikool, Boston University ja Brown University.
Pingerea koostamisel on vastavad kaalud:
- vilistlaste saadud Nobeli auhinnad ja Fields Medalid 10%
- töötajate saadud Nobeli auhinnad ja Fields Medalid 20%
- kõrgelt hinnatud uurimistööde tegijad 21 teema kategooriates 20%
- ajakirjades Nature ja Science avaldatud artiklid 20%
- Science Citation Index, Social Sciences Citation Index ja Arts and Humanities Citation Index 20%
- akadeemilise saavutustaseme (vastavalt eelmistele näitajatele) suhe institutsiooni eelarvesse 10%
Newsweek
[muuda | muuda lähteteksti]Augustis 2006 avaldas USA ajakiri Newsweek 100 maailma parima ülikooli pingerea, kasutades kahte eespool kirjeldatud pingerida ja lisades sellele ülikooli raamatukogus olevate raamatute jms arvu.[4]
Veebimeetrika
[muuda | muuda lähteteksti]Cybermetrics Lab (CINDOC), mis on Hispaania Riikliku uuringukeskuse (CSIC) osakond, pakub infot rohkem kui 4000 ülikooli pingereast, mis põhineb ülikoolide avalikel kodulehtedel (webometrics). Ühegi Eesti kõrgkooli veebilehte Euroopa 100 ülikooli pingereas seisuga juuli 2008 ei olnud.
Veebimõõdikus on üle 15 000 ülikooli üle kogu maailma. Uuringut alustati 2004. aastal ja see põhineb kombineeritud näitajatel, mis võtavad arvesse kodulehtede sisu ja ka välislinkide arvu. Pingerida uuendatakse jaanuaris ja juulis. Selline pingerida näitab, kui oluliseks peab ülikool oma kodulehte.
Selles pingereas on viis esimest Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (mit.edu), Stanfordi Ülikool (stanford.edu), Harvardi Ülikool (harvard.edu), Pennsylvania Osariigi Ülikool (psu.edu) ja California Ülikool Berkeleys (berkeley.edu).