Mine sisu juurde

Kõnnu (Kastre)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib külast Võnnu vallas; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Kõnnu.

Kõnnu

Pindala: 18,0 km² (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 39 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3772[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 17′ N, 27° 12′ E
Kõnnu (Kastre) (Eesti)
Kõnnu (Kastre)
Kaart

Kõnnu on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Võnnu valda.

2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kõnnu külas 30 elanikku.

Kõnnut on esmamainitud 1582. aastal (Kiende).

Kõnnu tarandkalme ja kääbastik asuvad Kõnnu külas Kääbaste talust 60 m loodes Lääniste–Kõnnu tee ääres. Tarandkalme ja 8 kääbast paiknevad männimetsaga kaetud liivase seljaku – niinimetatud Kääbastepealse serval. Paik on tuntud ka Rahahaua nime all. Vähese leiumaterjaliga kalmistu teke on dateeritud 3. sajandisse; kasutamisaeg ulatus 5.–6. sajandisse.

Läänistest mööda Ahja jõge allavoolu 3 km, Kõnnu tarandkalmest ja kääbastest põhja poole 2 km, Ahja jõe kaldast 200 m eemal metsaserval asub nn "Ütskonina". Rahvajutt kõneleb: seal elanud Eesti vanem Ütsko oma linnas (linnuses). Ta langenud vaenlase vastu võideldes, toodud aga kodu-linna, kuhu ka maetud ühes hulga varandusega. Tema linna raudväravad olevat praegugi Ahja jões. Veel olla linna kastiga kulda peidetud, mida mitmed ka otsimas käinud. Teatakse rääkida leitud luudest, muust aga mitte. Linnuse jäljeks võib pidada praegu veel märgatavat vallisarnast moodustist. Selle lõpust lõuna poole on 3–4 m meetri laiune lohk, mis nähtavasti on vana kaevu või tiigi ase. Valli reljeefne osa on umbes 600 m pikk, laius kohati 35 m, keskelt 19 m, kõrgus otste poolt 2–3 m, keskkohalt 1,5–2 m. Kaarekujulisel vallil kasvab mets, ümbrus aga on soine. (A. Karu 1921. aasta käsikirja põhjal, mis asub Ajaloo Instituudi arheoloogiaarhiivis).

Kõnnu külas on möldri pojana[4] sündinud eesti sõjaväelane, EV kapten ja NSVL polkovnik (122. Eesti Laskurdiviisi staabiülem) Tavid Kiljako.