Kõdusoo

Kõdusoo on metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel.^[1] Kõdusoodes on sootaimed asendunud arumetsadele, enamasti palu-, laane- ja salumetsale omaste taimedega.^[2]

Väiksemate aladena on kõdusoometsad levinud üle Eesti, kogu pindala kokku 238 436 ha (2002). Range kaitse all on 2016. aasta seisuga 26 828 hektarit kõdusood.^[3]

Kõdusoos on levinud peamiselt kuusikud. Leidub ka männikuid, kaasikuid ja sanglepikuid. Maapind on tugevasti künklik, sest kuivenduse tulemusel on maapind vajunud. Alusmets on hõre. Taimestikus esinevad puhmastaimed – mustikas ja sinikas. Leidub palju rohttaimi, sealhulgas püsik-seljarohtu ja paiselehte.^[1]

Eristatakse mustika- ja jänesekapsa-kõdusoometsa kasvukohatüüpi (Paali klassifikatsioon).^[4]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Kõdusoo kasvukohatüüp metsakuivendus. Tihemetsa metsanduslik loodusõpperada - Õppurile.
↑ Luuarada.doc^{[alaline kõdulink]}
↑ Asko Lõhmus. "Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs" (PDF). Keskkonnaministeerium. Vaadatud 12. märtsil 2018.
↑ "Metsatüübid". Keskkonnaagentuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2018. Vaadatud 12. märtsil 2018.

Välislingid

Pildid kõdusoost. Tihemetsa metsanduslik loodusõpperada.
Soostunud metsad. Kõdusoometsad. Microsoft Powerpoint
Ülevaade soodest.

[:0-1] 1,0 ^1,1 Kõdusoo kasvukohatüüp metsakuivendus. Tihemetsa metsanduslik loodusõpperada - Õppurile.

[2] Luuarada.doc^{[alaline kõdulink]}

[3] Asko Lõhmus. "Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs" (PDF). Keskkonnaministeerium. Vaadatud 12. märtsil 2018.

[4] "Metsatüübid". Keskkonnaagentuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2018. Vaadatud 12. märtsil 2018.

[1]

[2]

[3]

[4]