Käsmu Laevaomanikud

Käsmu laevaomanikud oli Eesti suuruselt teine reeder Tallinna Laevaühisuse järel.^[2] Ettevõtte tegevus sai alguse 1923. aastal, kui esimene kaubaaurik Nemrac osteti mitmest omanikust koosneva laevaühinguna.^[3]

1934. aastal kuulus ettevõttele 7 kaubaaurikut, 7 purjelaeva ja 2 mootorpurjelaeva, sh "Maia", "Sigrid", "Nemrac", "Lenna", "Minna", "Linda", "Hilda", M/pl. "Merilind", "Elna", P/l "Tormilind", "Anette", "Elfriede", "Julia", "Signe", A/l. "Kotkas", "Romeo", "Julia"^[4].

1940. aastal oli Käsmu Laevaomanike laevade mahutavus kokku 18 600 brt.^[2] Sel ajal oli laevakompaniil 15 aurulaeva ja 5 purjelaeva. Nõukogude võim natsionaliseeris Käsmus kaks laeva, teised laevad jäid välismaale.^[5]

Viited

↑ Eesti Meremuuseumi püsinäitus. (2020)
↑ ^2,0 ^2,1 Urmas Dresen. Shipping community on a graveyard. Scandinavian Shipping Gazette, 23. august 2002
↑ Urmas Dresen, Teele Saar. Mereriik Käsmu. Käsmu, 2021
↑ EESTI LAEVADE LIIKUMINE, Päewaleht, nr. 259, 20 september 1934
↑ Madli Vitismann. Aarne Vaik, director of the Käsmu museum: “We could have been the shareholders of ESC”. Scandinavian Shipping Gazette, 23. august 2002

[1] Eesti Meremuuseumi püsinäitus. (2020)

[urmas-dres-2] 2,0 ^2,1 Urmas Dresen. Shipping community on a graveyard. Scandinavian Shipping Gazette, 23. august 2002

[3] Urmas Dresen, Teele Saar. Mereriik Käsmu. Käsmu, 2021

[4] EESTI LAEVADE LIIKUMINE, Päewaleht, nr. 259, 20 september 1934

[5] Madli Vitismann. Aarne Vaik, director of the Käsmu museum: “We could have been the shareholders of ESC”. Scandinavian Shipping Gazette, 23. august 2002

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]