Käsitööõlu

Käsitööõlu (inglise keeles craft beer) on õlu, mis on valmistatud käsitööõlletehastes. Need on tavaliselt väiksemad tehased, mis on sõltumatud suurtest rahvusvahelistest ettevõtetest ning mille tootmine ei ületa kuut 158 987 295 liitrit aastas. Käsitööõlletehastes kasutatakse tootmisel enamasti ebatraditsioonilisi tooraineid ja uuenduslikke kääritamismeetodeid, tänu millele eristutakse rahvusvahelistest õlletootjatest.

Ajalugu

Käsitööõlle populaarsuse kasvu nimetatakse käsitööõlle revolutsiooniks, mis algas 20. sajandi teises pooles. Kindlat aastaarvu ülemaailmse revolutsiooni alguseks pole, kuna see oli riigiti väga erinev. USA-s algas see näiteks 1965. aastal, kui Fritz Maytag ostis San Francisco Anchor Brewing Company. Sarnane olukord oli ka Hollandis, kus 1981. aastal avati esimene õlletehas pärast Teist maailmasõda. Itaalias sai revolutsiooni alguseks 1980. aasta, kui avati esimene pruulipubi.

Kõikides riikides olid esimesed aastad rahulikud ning suurt käsitööõlle tarvitamise kasvu ei olnud, kuid see muutus kiirelt uute tehaste tulekuga.

Tootjate määratlused

Pico-pruulikoda

Pico-pruulikoda on väiksem kui nanopruulikoda, aastas toodetakse veidi üle 500 barreli.

Nanopruulikoda

Nanopruulikojas tegeleb pruulimisega enamasti vaid üks inimene, nanopruulikojal pole kindlat määratlust, kuid see on märgatavalt väiksem kui mikropruulikoda. Aastas toodetakse alla 15 000 õlut.

Mikropruulikoda

Mikropruulikoda toodab aastas vähem kui 75 000 hektoliitrit õlut. See on väiksem kui traditsioonilised suurte ettevõtete pruulikojad ning tavaliselt keskendub rohkem kvaliteedile, mitmekesisusele ja käsitööle ning kasutab ainulaadseid koostisosi ja meetodeid, et valmistada erinevaid õllesorte.

Käsitööpruulikoda

Brewdogi baar Suurbritannias Walesis

Sageli arvatakse, et mikropruulikoda ja käsitööpruulikoda on samad asjad, kuid neil on siiski erinevusi. Aastane toodang 6 miljonit barrelit õlut või vähem. Õlletootmine omistatakse õlletootjale vastavalt vahelduvate ettevõtete reeglitele. Käsitööpruulikojal on piirangud pruulimis- ja tootmistehnikas, sealhulgas nõue kasutada vähemalt 50% linnast. Rohkem tähelepanu pööratakse tooraine kvaliteedile ja pruulimisprotsessi täpsusele, et tagada kõrge kauba kvaliteedi.

Pruulipubi

Pruulipubi on söögikoht ja pruulikoda, kus vähemalt 25% kogu toodetud õllest müüakse kohapeal. Peaeesmärk on toota õlut, et rahuldada kohapealse restorani ja baari vajadusi. Pruulipubis on võimalik klientidel nautida värsket õlut otse pruulimahutitest. Pruulikoda võib müüa enda toodetud õlut ka väljaspool ettevõtet.

Uued käsitöökäsitööõlled

ÕLU: Cantognake Buffalo Trace BA Imperial Stout

Õlle värvus – süsimust. Vahtu tekib vähe, aga siiski tekib. Esimene aroom – nagu oleks värskelt tühjendatud burbooni vaati ise sisse kukkunud. Vaniljene, soe alkohol, palju tamme. Taustaks magusamaid pähklised ja rosinased noodid. Soojemalt lisandub ka šokolaad. Esmamaitse on liköörine, tammene, rosinad vaniljega. Alkoholi loomulikult on tunda, aga seda aitab tasakaalustada õlle magus maitse. Järelmaitse pisut vürtsikas, kakao- ja vaniljeoad. Tegemist on vägagi täidlase õllega, kui seda üldse õlleks veel nimetada saab.

ÕLU: May the sunflower seeds grow Foreign Stout

Õlu on musta värvi, paari sõrme paksune heledam pruun vahumüts püsib kaua. Esimene aroom on röstine ja kohvine. Taustaks pisut magusamad pähklised ja šokolaadised toonid. Esmamaitses on kohe tunda päevalilleseemneid. Seemnete pähklisus, õlisus ja soolasus on tasakaaluks röstistele maitsetele. Keskmaitse on pigem kreemiselt pähkline, šokolaadine. Järelmaitses tuleb veelkord sool kergelt esile.

ÕLU: PUNANE JA MUST Raspberry Porter

Helepruun tihe vaht täidab klaasi ja jääb mõnusa koheva vaibana katma tumemusta nektarit. Aroom alustab tugeva šokolaadilinnasega, mis vaikselt vaibub ja annab teed vaarikatele ja põldmarjadele.