Kärt Tomingas
Kärt Tomingas (5. aprill 1967 Tallinn – 31. jaanuar 2025) oli eesti laulja, näitleja ja teatripedagoog.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Kärt Tomingas lõpetas 1985. aastal Keila 1. Keskkooli ning 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja erialal (14. lend). Hiljem õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistriõppes ning sai 2006. aastal magistrikraadi.
Töö ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1990–1992 töötas ta Vanemuise teatris. 1992. aastast oli näitlejana vabakutseline.
Alates 2003. aastast töötas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis näitlejameisterlikkuse õppejõuna. 2008. aastast oli ta Tartu Ülikooli eneseväljenduskunsti õppejõud ning õpetas näitlejatööd ka Balti Filmi- ja Meediakoolis. Hiljem õpetas eneseväljenduskunsti Gaia Koolis.[1]
Lavakunst
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1994. aastast mängis ta sageli Soome teatrites (Helsingi Linnateater, Lilla Teatern), filmides ja telesarjades. Seal võitis ta nii publiku kui ka teatri- ja filmitegijate tähelepanu ja poolehoiu juba esimeste näitlejatöödega: peaosatäitjana draamalavastuses "Daam koerakesega" ning eriti muusikali "Helisev muusika" peaosalise Mariana. Ta mängis mängufilmis "Lomalla" (2000) ning iganädalases telesarjas "Kotikatu" (2005–2007), kus kehastas Eestist Soome tööle läinud juuksurit Heili Reeki, ning tegi kaasa soome helilooja Toni Edelmanni muusikalises lavaprojektis.[2] Üheks tema viimaseks näitlejatööks jäi kunstiõppejõud Aurora roll Eesti-Soome ühistööna valminud eksperimentaalses noorte lühisarjas "Kalamaja blues" (2023–2024).[3][4]
Kärt Tomingas mängis eesti mängufilmides "Surmatants" (1991, Marta), "Need vanad armastuskirjad" (1992, Lily), "Nullpunkt" (2014, õpetaja Pille), "Mina ja Sherlock" (2018, Miina ema), "See räägib pulmast" (2020, Doris) ja "Läheduse raamid" (2022, Kaivi). Ta näitles ETV telesarjades "Klass: elu pärast" (2010, Andersi ema Katariina), "Alpimaja" (2012, üks peaosi, Evelin Erikson), "Nullpunkt" (2014, rootsi keele õpetaja) jm.
Ta oli mitme eesti keelde dubleeritud animafilmi ja -sarja dublaažinäitleja, üks tema suuremaid töid selles vallas oli aastatel 1990–1992 toodetud joonisfilmisarja "Muumioru lood" kõikide tegelasosade dubleerimine.[5] Ainuüksi Eesti Pimedate Raamatukogus leidub 15 tema sisse loetud audioraamatut; talle meeldis esitada Tove Janssoni ja Kärt Hellerma loomingut.[6]
Ta esines Sinise Teatri kontsertlavastustes ("Keegi", 1988; "Räägi minuga", 1992; "Vahemaandumine", 2002; "Sinine kivi", 2003).
Lisaks tööle laulva näitleja ja teatripedagoogina avas Kärt Tomingas oma isikupärast mõttemaailma paljudes mõtisklus- ja arutlussaadetes, sealhulgas ETV ususaatesarjas "Tähendamisi", esines muusika- ja kultuurisaadetes ning oli ETV noortesaatesarja "Club TV" (1996) kaassaatejuht. Ta tegi rolle kuuldemängudes, luges luulet ja järjejutte ning esines Vikerraadio, Raadio 2 ja Klassikaraadio jutu- ja muusikasaadetes.
Valik rolle
[muuda | muuda lähteteksti]- Frederic Loewe, "Minu veetlev leedi" (Eliza)
- Valter Ojakäär, "Winnetou" (indiaanlane Kaunispäev)
- Richard Rodgers, "Helisev muusika" (Maria)
- Anton Tšehhov, "Daam koerakesega" (daam)
- muusikal "Irma" (Irma)
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]Kärt Tomingas väljendas end muusikaga, nii laulude kirjutamise kui ka esitamisega. Tema sageli ballaadlikke laule ja mõtisklevat esitust on nimetatud siirust ja helgust kandvaks hingemuusikaks. "Muusika kõlas läbi tema väga ilusti," on öelnud tema kursusekaaslane Maria Avdjuško.[7] Tomingas eelistas esineda kammerlikel kontsertidel. Peale ta enda loomingu kuulusid tema repertuaari eelistatult Raimond Valgre laulud[8] ning ta andis meelsasti ka päris Valgre-teemalisi kontserte (nt "Valgrega", 2018[9]; "Vürtsikas Valgre", 2020, jt[10]) ja esitas tema loomingut džässifestivalidel. Džässi kõrval viljeles ta ka funk'i. Noorpõlves oli üks ta lemmikuid ja loomingulisi eeskujusid Rein Rannap, kelle improvisatsioonilisi mõjutusi võis Tominga loomingus tajuda hiljemgi.[11]
Kärt Tomingas hakkas lauljana laiema haardega esinema 1980. aastate keskel, koondades enda ümber ansambli Park. Hiljem ilmus tema lauludega neli sooloalbumit, sh "Traadist ingel" (2022). Tema tuntumad laulud on "Korallid Emajõel", "Käed", "Vihm", "Aeg", "Lapsed", "Sinisilmselt" jm.
Tema kirjutatud laule ta enda esituses on tutvustatud näiteks ETV telesaates "Imeline paik. Laulab Kärt Tomingas" (1992). Tema kirjutatud muusika kõlab ka dokumentaalfilmis "Betti Alveriga" (1990).
Oma 55. sünnipäeva tähistas Tomingas aprillis 2022 Tallinnas ja Tartus antud kontsertidega „Traadist ingel“, mille kogu tulu annetas ta Ukraina abistamiseks.[12][13]
Raamat
[muuda | muuda lähteteksti]- Kärt Tomingas. "Sinisilmselt. Lood ja laulud", koos CD-ga (2009, Menu)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli arhitekt ja estraadinäitleja Rein Tomingas (1944–2008). Tema noorem õde on psühholoog ja keraamik Triin Tomingas.[14]
Kärt Tominga elukaaslane oli arhitekt Ülar Mark, nende ühine tütar on Roberta. Varasemast kooselust (1987–1991) muusik Are Jaamaga on Tomingal tütar Meri-Kris.[15][16]
Tomingas harrastas joogat ja pilatest.[17]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Katrin Helend-Aaviku. Kärt Tomingas: „Gunnar Aarma õpetas mulle ühe väga tähtsa asja...“ Õhtuleht.ee, 04.04.2022.
- ↑ Verni Leivak. Kärt Tominga lennud unes ja ilmsi Postimees.ee, 14.04.2012.
- ↑ Telesügis jätkub ETV-s ja ETV2-s uute sarjadega ERR Eeter, 15.10.2024.
- ↑ Kalamaja blues & sõbrad: 2. hooaja erilinastus Kinos Sõprus Kino Sõprus koduleht. Vaadatud 02.02.2025.
- ↑ Kärt Tominga dublaažiga "Muumioru lood" e-kataloogis ESTER. Vaadatud 01.02.2025.
- ↑ Kärt Tominga audioraamatud Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehel. Vaadatud 01.02.2025.
- ↑ Maiken Tiits. „See on kuidagi nii ebaõiglane ja valus.“ Lavakakaaslased Avdjuško ja Rosberg meenutavad lahkunud Kärt Tomingast Kroonika/Delfi, 01.02.2025.
- ↑ Jaan Lukas. Kärt Tomingas: „Kontsert Alveri muuseumis oli justkui pere kokkutulek” Vooremaa.ee, 27.11.2018.
- ↑ Valgrega : Kärt Tomingas, Külli-Katre Esken, Raimond Mägi, Elvis Jakobson Eesti Kontserdi plakat. Vaadatud 02.02.2024.
- ↑ Anu Viita-Neuhaus. Vaata, kuidas tähistati Rakvere kultuurikeskuse 100. tegevusaastat Valgrega Virumaa Teataja / Postimees, 16.10.2020.
- ↑ Kärt Tomingas Jazzkaare koduleht, 08.02.2003.
- ↑ Katrin Helend-Aaviku. Kärt Tomingas: „Gunnar Aarma õpetas mulle ühe väga tähtsa asja...“ Õhtuleht.ee, 04.04.2022.
- ↑ Klassikaraadio saade "Delta. Saatekülaline on Kärt Tomingas" Saatejuht Marge-Ly Rookäär. ERR Arhiiv, 29.04.2022.
- ↑ Helina Piip. Loomingulised õed Kärt ja Triin Tomingas: „Nuttki võib peale tulla, et keegi hoolib nii palju. See jääb hinge.“ Õhtuleht.ee, 26.09.2024.
- ↑ "„Rahulikku minekut!" Lähedased, sõbrad ja kolleegid mälestavad varalahkunud Kärt Tomingast". Kroonika. Vaadatud 2. veebruaril 2025.
- ↑ Verni Leivak. Kärt Tomingas sünnitab laule Õhtuleht.ee, 13.07.2000.
- ↑ Jaan Lukas. Kärt Tomingas: „Kontsert Alveri muuseumis oli justkui pere kokkutulek” Vooremaa.ee, 27.11.2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kärt Tomingas andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- ETV saade "Imeline paik. Laulab Kärt Tomingas" ERR Arhiiv, 13. september 1992
- ETV saade "Reaalsed unenäod. Kärt Tomingas" Saatesari "Näitleja", saatejuht Gerda Kordemets. ERR Arhiiv, 27. märts 1998
- ETV saade "Siin ja praegu. Kärt Tomingas" Saatejuht Jüri Aarma. ERR Arhiiv, 2. mai 1999
- ETV saade "Tähelaev. Kärt Tomingas" Saatejuht Meelis Kompus. ERR Arhiiv, 3. veebruar 2008
- Vikerraadio saade "Jutusaade. Kärt Tomingas" Saatejuht Margit Kilumets. ERR Arhiiv, 24. mai 2009
- Raadio 2 saade "Siin me oleme. Kärt Tomingas" Saatejuhid Maris Üksti ja Tõnu Pedaru. ERR Arhiiv, 17. aprill 2012
- Kärt Tomingas: olen laisk ja mulle meeldib nõrkemiseni passida ERR Eeter, 5. august 2022