Juhan Sarv
Juhan Sarv (sündinud 17. aprillil 1980[1]) on Eesti jurist, riigikohtunik (kriminaalkolleegiumi liige).
1998. aastal lõpetas Sarv Viljandi Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumi ja 2002. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude.[2]
2002–2017 töötas Sarv Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna.[2] Seal oli tema ülesandeks kriminaal- ja väärteoasjades laekuvate kassatsioon- ja määruskaebuste ning teistmisavalduste menetlusse võtmise otsustamise, menetlusse võetud kohtuasjade läbivaatamise ning kohtulahendite projektide ettevalmistamine või muude ülevaadete-analüüside koostamine.
1. juulil 2016 nimetas president Toomas Hendrik Ilves Riigikohtu üldkogu ettepanekul Juhan Sarve teise astme kohtunikuks alates 1. augustist 2017.[3] Ta töötas Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis.
2019. aasta suvel kuulutati välja konkurss Riigikohtus. Vabanevale kriminaalkolleegiumi riigikohtuniku ametikohale kandideerisid vandeadvokaat Anti Aasmaa, riigiprokurör Laura Feldmanis, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind, Viru Maakohtu kohtunik Heili Sepp, endine Tartu Ülikooli kriminaalprotsessi dotsent Meris Sillaots ja Tartu Ringkonnakohtunik Juhan Sarv ise. Riigikohtu esimees, olles ära kuulanud kohtute haldamise nõukoja ja Riigikohtu üldkogu arvamuse, esitas Riigikogule Sarve kandidatuuri.[4]
21. novembril 2019 otsustas XIV Riigikogu nimetada Juhan Sarve alates 3. veebruarist 2020 Riigikohtu liikmeks.[5] Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 67 Riigikogu liiget, vastu oli 3 liiget ning erapooletuid ei leidunud.[6] Ta andis ametivande 30. jaanuaril 2020.[7]
Sarv on panustanud mitmete oluliste eriväljaannete ning teaduspublikatsioonide koostamisse, aga ka karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohtute seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kommenteeritud väljaannete üks autoritest. Samuti on ta kirjutanud artikleid kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamise, maksu- ja ametialaste süütegude ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika teemadel. Juhan Sarv on neil teemadel korraldanud kohtunike, prokuröride ning Maksu- ja Tolliameti ametnike koolitusi.[6]
2020. aasta kohtunike täiskogul valiti ta kohtute haldamise nõukoja asendusliikmeks ning tema volitused kestavad 3 aastat. Vajadusel asendab ta seal riigikohtunikku Ivo Pilvingut.[8]
Seisukohad-eriarvamused kohtuasjades
[muuda | muuda lähteteksti]- Kohtuasjas nr 5-20-3 "Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu võetud "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform)" jäi ta koos 7 riigikohtunikuga eriarvamusele. Nad leidsid, et presidendi taotlus tulnuks rahuldada.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Riigikohtu üldkogu otsus 5-20-3.
- ↑ 2,0 2,1 "Uue riigikohtuniku 28 mõtet kohtumõistmise asjus" Eesti Ekspress, 12. veebruar 2020
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 01.07.2016 otsus nr 818 "Kohtunikuks nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 05.07.2016, 23.
- ↑ Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). "Riigikogu otsus "Juhan Sarve Riigikohtu liikmeks nimetamine" 102 OE". Eelnõu seletuskiri.
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 21.11.2019 otsus "Juhan Sarve Riigikohtu liikmeks nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 22.11.2019, 1.
- ↑ 6,0 6,1 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, II istungjärk, 21. november 2019, päevakorrapunkt "Riigikogu otsuse "Juhan Sarve Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (102 OE) esimene lugemine".
- ↑ Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, III istungjärk, 30. jaanuar 2020, päevakorrapunkt "Riigikohtu liikme Juhan Sarve ametivanne".
- ↑ Riigikohtu veeb (riigikohus.ee). "Kohtunike XIX korralise täiskogu omavalitsusorganite liikmete valimise hääletusprotokoll", 14. veebruar 2020.
- ↑ Riigikohtu veeb. "Riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Kai Kullerkupu, Kaupo Paali, Nele Parresti, Ivo Pilvingu, Kalev Saare ja Juhan Sarve eriarvamus asjas nr 5-20-3"
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Rahapesu võimaldavat pangatöötajat ei pruugi Eestis eriti midagi ähvardada" Eesti Ekspress, 28. oktoober 2020