Mine sisu juurde

Juhan Ross

Allikas: Vikipeedia
Prof. Juhan Ross

Juhan Ross (14. august 1925 Aburi21. juuni 2002 Tartu) oli eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).

Sündis 14. augustil 1925 Virumaal Aburi külas kooliõpetajate peres. Õppis Rakvere Gümnaasiumis kuni mobilisatsioonini 1943. aasta novembris. Teenis soomepoisina jalaväerügemendis JR 200. 1945 lõpetas ta hõbemedaliga Rakvere I Keskkooli ning 1951 Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika erialal. 1956. aastal kaitses kandidaadiväitekirja aktinomeetria alal "Maapinna lühilainelise kiirguse mõõtmise probleemid" Leningradis Geofüüsika Peaobservatooriumis. 1971. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö "Taimkatte optiliste omaduste seos selle geomeetrilise struktuuri ja fotosünteesiga" kuulus uue areneva teadusharu – geofüüsika valdkonda. Professorikutse anti Juhan Rossile 1978. aastal.[1]

1951 suunati tööle Tartu Aktinomeetriajaama nooremteaduriks, mille kujundas 1958. aastal Füüsika ja Astronoomia Instituudi atmosfäärifüüsika sektoriks. Oli atmosfäärifüüsika sektori ja selle järelkäijate juhataja aastani 2000. Siis andis Tartu Observatooriumi atmosfäärifüüsika osakonna juhtimise üle Tiit Nilsonile, ise jätkas samas aluspinna energeetika töörühma juhatajana kuni surmani 21. juunil 2002.

1993. aastal valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks biogeofüüsika alal. Kuulus akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda.

Oli Eesti Kongressi liige.

Juhan Ross on maetud Väike-Maarja vanale kalmistule.

2005. aastast alates annab Tartu Observatoorium välja Juhan Rossi nimelist stipendiumi.

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Erialad:

  • Aktinomeetrilised riistad ja mõõtmismetoodika.
  • Päikesekiirgus ja atmosfääriuuringud.
  • Taimkatte kiirgusrežiim.
  • Taimkatte struktuur, fotosüntees ja produktiivsus, taimefüsioloogia.

J. Ross modelleeris taimkatet kui sumedat optilist keskkonda ja rakendas kiirgusrežiimi teoreetiliseks kirjeldamiseks taimkattes astronoomiast, atmosfäärifüüsikast ja neutronite füüsikast tuntud kiirguslevivõrrandit. J. Rossi monograafia taimkatte kiirgusrežiimist, mis anti venekeelsena välja 1975. aastal Leningradis (Radiatsionnõi režim i arhitektonika rastitel'nogo pokrova, Gidrometeoizdat) ja ingliskeelsena 1981. aastal Hollandis (The Radiation Regime and Architecture of Plant Stands, Dr. W. Junk Publishers), on kujunenud taimkatte kiirguslevi tunnustatud käsiraamatuks ja õppematerjaliks kogu maailmas.

Taimkatte kiirguslevi temaatikast on välja arenenud ka praegu Tartu Observatooriumis viljeldav taimkatte kaugseire ja energiametsade uurimine, mis oli Juhan Rossi viimaste aastate

peamiseks uurimisteemaks.[1]

J. Ross on kuue teadusliku monograafia ja tublisti enam kui saja teadusliku artikli autor või kaasautor. (Täielik bibliograafia: vt Välislingid.)

J. Ross oli tuntud ja tunnustatud teadlane ja teaduse organiseerija nii kodu- kui ka välismaal. Ta oli algatajaks unikaalsetele fütoaktinomeetria ekspeditsioonidele nii Eestis, Moldaavias kui ka Tadžikistanis 1960. aastatel, algatajaks Soome ja Nõukogude Liidu koostööprojektile männimetsade produktiivsuse uurimiseks (1980–1990) ning populaarsele üleliidulisele seminarile PUM (pogoda, urožai, matematika). Oli ajakirjade Photosynthetica ja Agricultural and Forest Meteorology toimetuskolleegiumi liige. Tartu biogeofüüsikute koolkonda tuntakse just selle rajaja Juhan Rossi järgi.

Akadeemiline karjäär ja tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikapsühholoog akadeemik Jaan Ross on tema poeg.

  1. 1,0 1,1 Juhan Ross Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 108–109
Teadus teenib tõde, poliitika võimu. Poliitiku eesmärgiks on saada võim kätte, teadlasel tõde teada. Kõik vahendid, mis viivad sihile, on võimalikud. Selle tõttu on poliitika moraalselt räpane, samas paratamatu, sest muidu kanduks inimkond anarhiasse.

Postimees, 17.08.2001

Juhan Ross

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]