Juhan Lepasaar
Ilme
Juhan Lepasaar (õieti Juhanes Lepasaar; kuni 20. oktoober 1936 Johannes Lippasaar; 13. mail 1921 Lepasaare talu, Oonurme küla, Tudulinna vald, Iisaku kihelkond, Virumaa – 12. jaanuar 2022[1]) oli eesti looduskirjanik.
Ta arreteeriti 12. jaanuaril 1949 Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. 10. veebruaril 1951 määrati talle kümneaastane vangistus ning ta saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Tema artikleid on ilmunud ajakirjas Eesti Loodus, ajalehtedes Noorte Hääl ja Rahva Hääl ning rajoonilehtedes.
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1989 "Laaneteedel". Valgus. Tallinn. 142 lk
- 1996 "Laanetagused. Alutaguse muistsest elust-olust". Tartu. 168 lk
- 1997 "Sooradadel. Matkamuljeid Alutaguselt". Tudulinna. 152 lk
- 2011 "Sooradadel". Toimetanud Ann Marvet. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu. 2., parandatud ja täiendatud trükk. 176 lk
- 1998 "Liivatuisus. Sunnitöölise hingevalu laulud. Karaganda-DŽezkazgani vangilaagris Stepilaagri vang number GEE 368 1951. 1956. aastal". Oonurme. 52 lk
- "Ja metsad kohisevad, kohisevad...Metsavennad". Tudulinna. 208 lk
- 2000 "Sõjajumala armuke. Maarjamaa umbkaudne ajalugu". Oonurme. 124 lk
- 2003 "Kevadest kevadesse". Oonurme. 128 lk
- 2011 "Metsakandle keeltehelin". Eessõna Mall Hiiemäe, fotod Indrek Sell. Oonurme. 128 lk
Film
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on filmi «Kandlekuusk» (1994) peategelane.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1997 Eerik Kumari looduskaitsepreemia[2]
- 2001 Kotkaristi raudrist[3]
- 2003 Tudulinna valla aukodanik
- 2019 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Loodusemees Juhan Lepasaar saab täna 100aastaseks. Põhjarannik, 13. mai 2021