Juhan Jürme
Ilme
Juhan Jürme (aastani 1938 Johannes Jürgenson; 20. märts 1896 Tallinn – 25. märts 1943 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog.
Ta lõpetas 1925 Tallinna konservatooriumis professor August Topmani oreliklassi. Seejärel töötas ta pianistina kinodes, organistina, koorijuhina ning laulu- ja muusikaõpetajana. Aastatel 1942–1943 oli ta Tallinna konservatooriumi õppejõud.
Juhan Jürme hukkus Tallinna pommitamisel NSV Liidu lennukite poolt.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- 1925 Klaverisonaat
- 1926 "Avamäng-fantaasia" sümfooniaorkestrile
- 1927 "Pärast püha õhtusöömaaega", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst M. Kaus)
- 1929 8 koraali segakoorile
- 1932 "Eluohver", müsteerium (tekst V. Kuljus)
- 1933 "Memento mori", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst A. Soomre)
- 1937 "Nebukadnetsar", oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst J. Kaljuvee)
- 1938 Avamäng sümfooniaorkestrile
- 1939 "Võõras veri", ooper Aino Kallase "Barbara von Tisenhuseni" ainetel)
Soololaulud klaverisaatega
[muuda | muuda lähteteksti]- Ei püsi neist ükski (tekst Ernst Enno)
- Hommik (tekst Juhan Liiv)
- Ingli laul
- Isa, ma olen pattu teinud
- Karjase nelipüha hommik (tekst Anton Hansen Tammsaare)
- Kevadel (tekst Ernst Enno)
- Liivakell (tekst Friedebert Tuglas)
- Lumehelbeke (tekst Juhan Liiv)
- Ma sündisin sääl ilmale (tekst Eduard Wöhrmann)
- Meie isa
- Noortelaul (tekst V. Voolma)
- Päikesele (tekst Anna Haava)
- Rukkirääk (Marie Under)
- Siis olgu! (tekst Anna Haava)
- Sügiselaul (tekst Gustav Suits)
- Tuisk, duett klaveri saatega
- Töölise laul vabrikun (tekst Jaan Kärner)
- Vaigistus (Hällilaul) (tekst Lydia Koidula)
- Vaimulik aaria
- Väsinud (tekst Ernst Enno)
- Üle müüri (tekst Aino Kallas)
Koorilaulud
[muuda | muuda lähteteksti]- Jõulurahu segakoorile
- Laulatuseks segakoorile (tekst H. Pärn)
- Naljalugu (Tere, tibukene) segakoorile/meeskoorile (tekst rahvaluulest)
- Rukkirääk segakoorile (tekst Marie Under)
- Säältpoolt kaldalt segakoorile (tekst A. Kallas)
- Üksinda armastan segakoorile (tekst rahvaluulest)
- Kaugel naiskoorile (tekst J. Tamm)
- Mitte asjata naiskoorile (tekst J. Tamm)
- Rukkirääk naiskoorile/segakoorile klaverisaatega (tekst Marie Under)
- Oled väike sõstrasilm meeskoorile (tekst A. Alver)
- Peremees kuri, sulane parem meeskoorile (tekst rahvaluulest)
- All orus hõiskab õitselind lastekoorile (tekst Anna Haava)
- Kari mul mängib kaasikussa lastekoorile (tekst rahvaluulest)
- Kevadel, tantsusüit lastekoorile (tekst H. Turp)
- Legend lastekoorile (tekst A. Alle)
- Lüpsil lastekoorile (tekst rahvaluulest)
- Pilved sõudvad lastekoorile (tekst Juhan Liiv)
Kammermuusika
[muuda | muuda lähteteksti]- Jõmpsikate tants klaverile
- Liblikate tants klaverile / klaverile, viiulile ja tšellole
- Sepikojas klaverile
- Tinasõdurite marss klaverile
- Adagio tšellole ja klaverile
- Andante sostenuto tšellole/metsasarvele ja klaverile
- Fuuga c-moll orelile
- Fuuga h-moll orelile
- Surmatants orelile
Orkestrimuusika
[muuda | muuda lähteteksti]- Avamäng-fantaasia puhkpilliorkestrile
- Marss eesti ja soome viisidest meeskoorile ja puhkpilliorkestrile
- Menuett puhkpilliorkestrile
- Rukkirääk puhkpilliorkestrile
- Valss kolmekesi ("Rukkiräägu" motiividel) sümfooniaorkestrile