Mine sisu juurde

Juhan Jürme

Allikas: Vikipeedia

Juhan Jürme (aastani 1938 Johannes Jürgenson; 20. märts 1896 Tallinn25. märts 1943 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog.

Ta lõpetas 1925 Tallinna konservatooriumis professor August Topmani oreliklassi. Seejärel töötas ta pianistina kinodes, organistina, koorijuhina ning laulu- ja muusikaõpetajana. Aastatel 1942–1943 oli ta Tallinna konservatooriumi õppejõud.

Juhan Jürme hukkus Tallinna pommitamisel NSV Liidu lennukite poolt.

  • 1925 Klaverisonaat
  • 1926 "Avamäng-fantaasia" sümfooniaorkestrile
  • 1927 "Pärast püha õhtusöömaaega", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst M. Kaus)
  • 1929 8 koraali segakoorile
  • 1932 "Eluohver", müsteerium (tekst V. Kuljus)
  • 1933 "Memento mori", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst A. Soomre)
  • 1937 "Nebukadnetsar", oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst J. Kaljuvee)
  • 1938 Avamäng sümfooniaorkestrile
  • 1939 "Võõras veri", ooper Aino Kallase "Barbara von Tisenhuseni" ainetel)

Soololaulud klaverisaatega

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ei püsi neist ükski (tekst Ernst Enno)
  • Hommik (tekst Juhan Liiv)
  • Ingli laul
  • Isa, ma olen pattu teinud
  • Karjase nelipüha hommik (tekst Anton Hansen Tammsaare)
  • Kevadel (tekst Ernst Enno)
  • Liivakell (tekst Friedebert Tuglas)
  • Lumehelbeke (tekst Juhan Liiv)
  • Ma sündisin sääl ilmale (tekst Eduard Wöhrmann)
  • Meie isa
  • Noortelaul (tekst V. Voolma)
  • Päikesele (tekst Anna Haava)
  • Rukkirääk (Marie Under)
  • Siis olgu! (tekst Anna Haava)
  • Sügiselaul (tekst Gustav Suits)
  • Tuisk, duett klaveri saatega
  • Töölise laul vabrikun (tekst Jaan Kärner)
  • Vaigistus (Hällilaul) (tekst Lydia Koidula)
  • Vaimulik aaria
  • Väsinud (tekst Ernst Enno)
  • Üle müüri (tekst Aino Kallas)

Koorilaulud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Jõulurahu segakoorile
  • Laulatuseks segakoorile (tekst H. Pärn)
  • Naljalugu (Tere, tibukene) segakoorile/meeskoorile (tekst rahvaluulest)
  • Rukkirääk segakoorile (tekst Marie Under)
  • Säältpoolt kaldalt segakoorile (tekst A. Kallas)
  • Üksinda armastan segakoorile (tekst rahvaluulest)
  • Kaugel naiskoorile (tekst J. Tamm)
  • Mitte asjata naiskoorile (tekst J. Tamm)
  • Rukkirääk naiskoorile/segakoorile klaverisaatega (tekst Marie Under)
  • Oled väike sõstrasilm meeskoorile (tekst A. Alver)
  • Peremees kuri, sulane parem meeskoorile (tekst rahvaluulest)
  • All orus hõiskab õitselind lastekoorile (tekst Anna Haava)
  • Kari mul mängib kaasikussa lastekoorile (tekst rahvaluulest)
  • Kevadel, tantsusüit lastekoorile (tekst H. Turp)
  • Legend lastekoorile (tekst A. Alle)
  • Lüpsil lastekoorile (tekst rahvaluulest)
  • Pilved sõudvad lastekoorile (tekst Juhan Liiv)

Kammermuusika

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Jõmpsikate tants klaverile
  • Liblikate tants klaverile / klaverile, viiulile ja tšellole
  • Sepikojas klaverile
  • Tinasõdurite marss klaverile
  • Adagio tšellole ja klaverile
  • Andante sostenuto tšellole/metsasarvele ja klaverile
  • Fuuga c-moll orelile
  • Fuuga h-moll orelile
  • Surmatants orelile

Orkestrimuusika

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Avamäng-fantaasia puhkpilliorkestrile
  • Marss eesti ja soome viisidest meeskoorile ja puhkpilliorkestrile
  • Menuett puhkpilliorkestrile
  • Rukkirääk puhkpilliorkestrile
  • Valss kolmekesi ("Rukkiräägu" motiividel) sümfooniaorkestrile