Jossif Šklovski
.jpg)
Jossif Samuilovitš Šklovski (vene keeles Иосиф Самуилович Шкловский; 1. juuli (vkj 16. juuni) 1916 Hluhhiv, Tšernigivi kubermang – 3. märts 1985 Moskva) oli Nõukogude Liidu astronoom (astrofüüsik).
Pärast 1938. aastal Moskva Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna lõpetamist asus Šklovski tööle Šternbergi Riiklikku Astronoomiainstituuti, kus 1943. aastal kaitses füüsika-matemaatikakandidaadi ja 1949. aastal füüsika-matemaatikadoktori väitekirja ("Некоторые вопросы физики верхних слоёв солнечной атмосферы").[1]
Aastatel 1953–1985 oli ta Šternbergi instituudi raadioastronoomia osakonna juhataja ja 1961–1985 ühtlasi Moskva ülikooli astrofüüsika kateedri juhataja.[1]
Jossif Šklovski teadustöö hõlmas teoreetilist astrofüüsikat, röntgenastronoomiat ja raadioastronoomiat.[1]
Ta pakkus välja esimese täieliku evolutsioonilise skeemi planetaarsete udukogude ja nende tuumade jaoks, selgitades nende teket punaste hiiude evolutsiooni ja valgete kääbuste tekke tulemusena. Viis läbi läbi töid kvasarite, pulsaride, kosmilise röntgeni- ja gammakiirguse allikate olemuse uurimiseks.[1]
Šklovski on kirjutanud mitu monograafiat ja populaarteaduslikku raamatut. Viimastest menukaim on "Вселенная, жизнь, разум" (1962), mis tõlgiti inglise, bulgaaria, hispaania, itaalia, prantsuse, tšehhi ja eesti ("Universum, elu, mõistus",1981[2]) keelde ning äratas laialdast tähelepanu intelligentse eluvormi olemasolu probleemile väljaspool planeeti Maa.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1960 – Lenini preemia (konkreetse töö eest aparaadiehituse valdkonnas)[1]
- 1966 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1967 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1973 – valiti USA Riikliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Шкловский, Иосиф Самуилович. letopis.msu.ru.
- ↑ Jossif Šklovski. "Universum, elu, mõistus". raamatukoi.ee.
- ↑ I. S. Shklovsky. nasonline.org.